lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

Võõras loom sinu õuel või toas – mida peale hakata?

Rebane, kits või põder linnas, ehk ka sinu koduaias, oli mõnikümmend aastat tagasi suursündmus. Nüüd on see pea sama tavaline, kui sinu õue eksinud võõras kass või koer.

Mida peale hakata, kui kontvõõrast just kodustada ei plaani? „Astud õue, omaenda koduõue Tallinna äärelinnas ja tere talv! Rebane! Tõsi, too sunnik, oli otsustanud kuuri pesa teha, aga kuurist välja tulles jäi puusadega avasse kinni ja suri. Rippus nagu nahk kuuri seina peal,” kirjeldab aastatetagust kohtumist metsloomaga Meriväljal elav Katrin.
Loomulikult ei hakatud looma näppima, on veel marutaudis. Maeti lihtsalt aia nurka maha. Kuhugi teatama ka ei hakatud – no mis seal enam, surnud ju.
Praeguseks on rebaseid linnas nii palju, et muutumas samasuguseks nuhtluseks nagu Kanadas pesukarud, kes rõõmsalt prügikastides tuhnivad. Sigadehordidest Paljassaares ja mujalgi me ei räägigi.
Katrin ütleb, et kui neile näiteks võõras kass õue satub, piisab tal koertele öelda „Kass välja!” ja kiisu on juba haihtunud kui suits.
Tegelikult tuleks surnud metsloomast teavitada kohalikku omavalitsust. Ent kui surnuna leitakse haruldase, I või II kaitsekategooria loomaliigi isend, meil sagedamini näiteks hülged, kotkad, kakud, tuleb sellest kohe teatada telefonil 1313.
Madu majas
Kas uss just metsloom on, aga midagi sinnapoole ikka. Katrin räägib, kuidas tema sõbranna Yvonnele roomas rästik suurde tuppa. Proovisid nad teda ahjutangidega välja saada, ei midagi. Lõpuks otsustas rästik ise vabatahtlikult välja vingerdada.
Keskkonnaametist soovitatakse madu püüda kas suletavasse nõusse või tiheda võrguga kahvaliblikavõrku ja transportida mõne kilomeetri kaugusele. Ussi teisaldamisel ei tohi kindlasti seada ohtu ei enda ega teiste tervist ning seega tuleks alati oma tegevust ja võimeid reaalselt hinnata.
Toas oleva rästiku kahjutuks tegemiseks soovitab amet inimestel pigem kutsuda appi päästeamet.
Roomaja lihtsalt mahalöömine ei ole küll inimväärne tegevus.

Ära anna karule süüa!
„Kui koduõuele satub metsloom, siis kindlasti ühest käitumist on raske soovitada,” ütleb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Tema sõnul tuleb talitada ikka juhtumipõhiselt. „Kui eluase asub looduses nagu minul, siis on loomade sattumine koduõue tavaline asi. Minu õue külastavad nii tuhkrud, kährikud, rebased, metskitsed, metssead, koprad kui paljud teised metsaasukad. Aga see on loomulik, sest ma elan looduse keskel ja minu kodu on koduks samal ajal ka paljudele loomadele- lindudele. Eile näiteks vaatlesime perega tükk aega meie aias haruldast värbkakku.
Üks nõuanne kindlasti, et kui te ei soovi metslooma oma õuele, ärge toitke teda. Kui hakkate loomale süüa panema, siis võib ta jääda teie külaliseks pikemalt. Tegin ükskord ise vea karuga, kellele pakkusin kunagi värsket mett ja mõmmik otsustas sellest tulenevalt minu krundile pikemaks jääda. Sain oma õppetunni ja enam seda ei tee.

Ille Grün-Ots

Jätkub ajakirjas...

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
anita 12.01.2017 15:01
metsloomi ei tohiks kindlasti oma kodu aias sööta.isegi siis kui elad metsade keskel, ilus neid vaadata läbi akna,ja hommikuti mõelda mis looma me täna näeme.koomad on loomulikus ilus täitsa mummid.