Ehkki nii mõnigi lugeja võib leida, et teadis seda juba ammu, järeldasid USA teadlased äsjases uuringus, et teraapiakoerad on tõesti toredad. Nende tehtud katse näitas nimelt, et teraapiakoertega suhtlemine taastab stressis tudengite vaimset võimekust paremini kui stressimaandamise õpitoad.
Washingtoni Osariigi ülikooli teadlased tegid oma esimese uuringu 2019. aastal, kus vaatlesid teraapialoomade mõju tudengitele. Toona jagasid uurijad enam kui 200 tudengit eri rühmadesse. Neist üks rühm sai paitada teraapiakoera või -kassi, teine looma lähedal viibida ja kolmas looma ekraanilt vaadata. Tudengitelt enne ja pärast katset võetud süljeproovid näitasid, et kõigi teistega võrreldes vähenes stressihormooni hulk just neil, kes said loomale päriselt pai teha, vahendab Gizmodo.Kui 2019. aasta uuringus langes tudengite stressitase ka vaid 10-minutilise loomapaitamise järel, siis nüüd võttis uurimisrühm ette ajamahukama katse. Seekord said tudengid suhelda teraapiakoertega neli nädalat kestnud stressiennetuse programmis. Tuli välja, et koerte rahustav mõju kestab nunnutaja jaoks veel vähemalt poolteist kuud.
Koer või nõustamine?
Uus uuring kestis ühtekokku kolm aastat ja selles osales 309 vabatahtlikku tudengit. Põhikatsele eelnenud sõeluuring osutas, et umbes kolmandik tudengitest tundis oma õpingute või varasemate vaimse tervise murede tõttu teistest enam stressi.Uurijad jagasid tudengid juhuslikkuse alusel kolme rühma, kus igale rühmale pakuti erinevat stressiga toimetulemise teraapiat. Ühisosana pakuti kõigile rühmadele igal nädalal nelja tunni pikkust koolitusseanssi, kus käsitleti stressiennetusega seotud teemasid. Muud tegevused olid rühmati erinevad. Ühe rühma vabatahtlikud said üksteist nõustades ja stressimaandamise tehnikaid õppides suhelda teraapiakoertega. Teise rühma tudengid tegid oma töötubades samu tegevusi, ent ei suhelnud koertega. Kolmandas rühmas suhtlesid osalejad poole ajast koertega ja osalesid teise poole ajast lühendatud töötubades. Enne ja pärast programmi algust tegid tudengid ka testi, kus uurijad mõõtsid nende vaimset võimekust või ajaplaneerimisoskust.
Vaimne võimekus paranes
Enamikul tudengitest jäid vaimsete võimete testi tulemused enne ja pärast programmi samaks. Uurijaid huvitasid aga eeskätt stressialtimad tudengid. Tuli välja, et neil stressis tudengitel, kes said võimaluse vahepeal üksnes koeri nunnutada, paranes vaimne võimekus võrreldes teiste stressis tudengitega. Veel enamgi, nende vaimsed võimed olid head ka veel kuus nädalat peale programmi lõppu.Uuringu ühe autori Patricia Pendry sõnul paistab argine loomadega suhtlemine olevat üllataval kombel palju tõhusam stressipeletaja kui teaduspõhised stressiteemalised õpitoad. Pendry peab tulemust üllatavaks, sest tema sõnul võiks arvata, et stressis tudengid vajavad teaduspõhist nõustamist. Samas teab Pendry sõnul ilmselt iga loomasõber, et lemmiku lähedus on rahustav. Just see rahutunne võib aidata tudengitel ärevuseta oma mured läbi mõelda ja neid kaaslastega arutada.
Koer on parem kaaslane kui inimene
Tulemused viitavad ühtlasi, et puhtakadeemilised lähenemised võivad tudengeid hoopis rohkem stressi ajada. Pendry sõnul võib meenutada õppetöö vormis teraapia õpistressis tudengitele nende pidevaid muresid. Nii ei taha tudengid õpitoas oma probleeme arutada ega nende lahendamise üle kaasa mõelda.
Ehkki tegu on juba teise uuringuga, mis viitab teraapiakoerte heale mõjule, hoidub Pendry tulemusi ületähtsustamast. Kuigi tegu on teraapiakoertega, ei peaks koera põgusat lävimist tudengitega ülikoolilinnakus tema sõnul teraapiaks nimetama. Kuna teraapiakoeri ja nende koolitajaid pole lõputult, peaks koertega suhtlemise programme pakkuma ainult tudengitele, kes seda päriselt vajavad, lisab ta.
Lemmik
Uuring avaldati ajakirjas
AERA Open.
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.