lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

Tazi – kiire ja graatsiline

Legendi kohaselt oli tazi gepardi tugevaim ja kauneid poeg, kelle jumal inimeste rõõmuks maale saatis. Mis põnev koer see selline on?

Üks Vene hurdalistest omab mitmeid nimesid – tazy, tasy, tadzi, taji, tasi, tadzõ, Kesk-Aasia tazi, Kesk-Aasia borzoi, Kesk-Aasia greyhound jne.
Meie lähtume sellest, et tazi ehk Kesk-Aasia hurt on pärit Kasahstanist, on olemas ka taiganid, kuid nemad on pärit Kirgiisiast.
Tazi on hästi sarnane salukiga, kellest oleme ka Lemmikus rääkinud, kuid tazi on veidi tugevama kehaehitusega. Nad on tugevad, kiired, jõulised, neil on väga kiire reaktsioon. Raske on öelda, kui palju on tazisid Kasahstanis täna, kuid maailmas on neid vähe ja ka Eestis võib neid ühe- või kahekäe sõrmedel kokku lugeda.
Igivana legend jutustab, kuidas hurt tazi on kaugel horisondi taga päikese elukohas, kuhu igal õhtul lähevad soojuse ja valguse järele rohkearvulised gaselli- ja antiloobikarjad. Seal, kus mitte kunagi ei ole talve, kus linnud laulavad oma laule, tõi gepard ilmale oma pesakonna – tugevaim ja kauneim nende poegade seas oli tazi, kelle Jumala käsi valis välja ja saatis inimese juurde, et tazi oma tarkuse jõu ja graatsilise iluga rõõmustaks maailma.
Taziga aitavad meil tuttavaks saada Karmen Ruut, kellele kuulub 10aastane Alma ja Margit Mutso, kellele kuulub sel aastal 11aastaseks saav Jammi (ehk Melekuš Džambai).
Karmen sai oma esimese koera siis, kui ta oli 18aastane. Tema esimene koer oli Pekingi paleekoer ja aastate jooksul oli tal neid 7! Esimesed koerad olid pekinglased ka Margitil.
Karmen meenutab, et tema pekinglane oli hästi nutikas ja tark, tõeline lõvi, kes sai ruttu terve pere lemmikuks. Margit meenutab, et tema tahtis lapsena endale hurta või kollit, peaasi, et oleks pika ninaga. Kahjuks lubati võtta vaid väike koer ja nii ta sai Pekingi paleekoera. Margit treenis oma koerakest nagu teenistuskoera ja nii jooksis tema pekinglane poomil ning ronis mööda tuletõrjeredelit üles!
Karmeni Alma saab mais 10aastaseks, kui Karmen ta endale võttis, siis oli naisel kodus ka pekinglane – väga põnev kooslus...
Enne Alma saabumist oli Karmenil plaan võtta saluki, sest ta oli neid näinud näitustel Soomes. Kui Karmen nägi Almat ühel siinsel näitusel (Alma oli sel hetkel juba 5kuune), siis oli see “armastus” esimesest spilgust. Täna on Karmenil lisaks Almale ka saluki, Mona on 6aastane.
Ka Margit soovis endale aastaid tagasi salukit, kuid sattus juhuslikult Jammi peale. Jammi oli toona 3kuune ja oli toodud Eestisse Peterburist, kuid siinne tahtja loobus temast ja nii oli oht, et Jammi saadetakse Peterburi tagasi.

Välimuselt suursugused ja ilusad
Tazi on suursugune koer, keda kasutati jahikoerana Kaspia mere äärsete ida-alade kõrbetes. Nad jahtisid väikeseid loomi – gasellid, jänesed, rebased, metskassid ja ümisejad. Neid koolitati ründama ka suuremaid loomi nagu hirved ja isegi hundid. Minevikus olid tazid väga kõrges hinnas – öeldi, et ühe puhtatõulise tazi hind oli 47 hobust!
Kiirust ja graatsilisust ning suursugust on märgata tazidel ka täna. Kui Alma vabalt jooksma saab, siis on see ikka üks ilus vaatepilt küll. Jooksus on kiirust, jõudu ja graatsilisust, tundub, et koer lausa lendab õhus! Margit kinnitab, et Jammi teab ise ka, et ta on ilus!
Samas on teada, et “tazi” kasahhi keeles tähendab “kuiv” ja eks ole ju Almagi hästi peenike ja õbluke, kuid samas vastupidav ja loomulikult kiire. Jammi on poisina oluliselt suurem, kuid ka tema liikumises on nii kiirust, jõudu kui ka graatsilisust. Tazi ja saluki on üsna sarnased, mistõttu on keeruline neil vahet teha, kuid Karmen kinnitab, et tazid on veidi nurgelisemad, saluki peakuju on peenem ja rinnakorv suurem.
Tazide karvkate on lühike, pehme ja sirge, karvkate sätendab valguse käes. Neil on narmaline saba ja pikad karvad kõrvadel. Mõnikord võivad kõrvad koerale ette jääda, eriti siis, kui nad söövad. Nii võivad nad endal osa kõrvakarvasid ära hammustada. Kõrvu siiski pügama ei pea, sest hinnatakse hästi just seda, mida pikemad ja siidisemad kõrvakarvad on.
Tazide karvahooldus on lihtne. Tuleb kammida kõrvu, veidi pesta, kui on külmem ilm, siis tulevad Almale “mohäärpüksid”, mida näitustel olla ei tohi. Karvkate on isepuhastuv ja ka lõhnatu, mistõttu pole tazidel ka nn spetsiifilist koeralõhna.
Tazide karvkate on tavaliselt heledamat või tumedamat liivakarva, Alma on valget värvi ja Margit unistab täiesti hallist tazist, ka sellised on olemas. Must värv on tazide puhul keelatud.

Iseloomult isepäised, veidi metsikudki
Karmen alustab sellest, et Alma on isepäine, suhteliselt kaval. Kui mõni inimene või loom talle ei meeldi, siis ta lihtsalt väldib neid. Pean tunnistama, et ega Alma minuga sõprust sobitama ei tule. Ta talub mind, kuid sõpradeks saamine nõuaks oluliselt rohkem aega.
Margiti esimene kommentaar tazi iseloomule on see, et tazi on metsik. Kui miski tema tähelepanu võidab, siis ta ka läheb.
Karmen teab öelda sedagi, et saluki on nunnum ja kuulekam kui tazi, kuid vajadusel oskab ka Alma olla õrn ja hell. Tal on hea huumorisoon, kui Almat kiita, siis tuleb talle suunurkadesse muie. Margit kinnitab, et Jammi oskab lausa naerda nii, et hambad on näha. Kui Alma vihastab, siis läheb tema nägu “karvaseks”, turri, muidu kaunid mandlisilmad lähevad pisikeseks. Ja veel, Alma oskab olla ka õel, kui näiteks Mona saab kodus noomida, siis Alma itsitab…
Alma on ka selline koer, kes tahab tulla sülle ja kaissu. Kodus tahab ta olla kas diivani peal või voodis, ta ei taha olla lihtsalt põrandal. Võib öelda, et Alma naudib rahulikku olemist diivanil kui ka tormisel liivarannal tuulega võidu jooksmist. Metsas jookseb ta läbi igasugu ohakate, mis tema siidistele kõrvadele viltmütsi moodustavad. Porimülkaid Alma väldib – see on vanusega tulnud tarkus.
Ka Jammi tahaks pugeda kaissu, olla voodis ja diivanil, kuid need on talle keelatud, kuid ikka ja jälle teeb Jammi just seda, mis talle keelatud on. Margit lisab, et Jammi on kodus laiskus ise – tahab pikutada ja hommikuti kaua magada, isegi pissile ei taha minna. Kui väljas sajab vihma, siis ei taha Jammi samuti õue minna ja kui ta kodus lamab, siis sätib ennast ilusasti lamama, käpad ees nagu portselankoeral. Kuid metsas see laiskus kaob!
Tazid võivad mängida lisaks jooksmisel ka sikutamismänge, kuid ülekõige meeldib neile jooksmine – lühike ja kiire spurt nagu sprinteritel.
Kas tazi on ühe inimese või pere koer?
Karmen tõdeb, et Alma on ainult tema koer, teistest inimestest (sh külalistest) ta suurt välja ei tee. Jammi ei lase sisse ühtegi võõrast inimest, külalistega, kes pole päris sõbrad, on ta väga umbusklik. Kui Margitil on kodus külalised, siis koer on igaks juhuks suukorviga, sest ta võib mõnd võõra liigutust valesti tõlgendada.
Kui Alma on ainult Karmeni koer, siis Jammi on terve pere koer. Ta on küll tõeline alfaisane ja dominantne koer, kuid Margit lisab, et paljud isased tazid ongi sellised.
Margit kinnitab, et tazi on aretuses olnud väga lühikest aega, mistõttu ei ole seda tõugu jõutud veel piisavalt “kodustada”. See tähendab seda, et tazidel kehtivad ürgsed stepiseadused – nad on tihti väga ambitsioonikad, valmis võtma endale karjajuhi kohta. Seepärast on Jammi puhul võetud kasutusele mitmed seadused, mis annavad talle mõista, milline on tema koht perekonnas – koeral ei ole kunagi söök ees, ta sööb alles pärast seda, kui inimesed on lõpetanud, koer siseneb alati viimasena, väljas valib tee inimene, mitte koer.
Kesk-Aasias elavad tazid külades veel ka täna lahtiselt, emased kaevavad endale koopaid ja auke, kõige isasem isane käib ja paaritab kõikide emastega!
Jammi on samuti oma tänava “tegija” ja teised isased häirivad teda meeletult.
“Isase võimuka tazina on Jammil väga raske aktsepteerida teisi isaseid koeri eriti kodutänaval,” räägib Margit. “Nagu koerad ikka, on ta rihma otsas sõjakam kui lahtiselt.”

Iidsed jahiloomad
Jahikirg!? Seda võib täheldada tazidel ka täna. Tazil on ürgne kohustus tuua peremehele söök lauale, kaitsta ja valvata kodu.
Almale pakuvad huvi nii linnukesed kui ka oravad, ja metsas võib ta päris pikaks ajaks ära joosta, kuid ta tuleb alati alguspunkti omaniku juurde tagasi.Tazide instinktid on väga tugevad nii jahipidamises kui ka pesaehitamises.
Margit lisab, et tazidel on ürgseid oskusi, kuna nad on aborigeenne tõug, mistõttu nad tõepoolest ei eksi ära. Margit tõdeb, et Jammi on suurepärane kütt, kes ajanud naisele metsas välja nii jäneseid, metssigu kui ka põdra. Kuna Margit käib Jammiga metsas siiski vaid jalutamas, siis küttimiseks asjalood läinud ei ole. Põnev on seegi, et Jammi suudab joosta paksust võsast läbi nii, et tal pole ühtegi haava. Jõudu on tal teistelegi jagada – Margit meenutab, kuidas ta ükskord Jammi järel “lendas”, kui seenel käidi.
Ajaloost on teada, et tazid suutsid isegi lagedal stepil nähtamatult oma saaki jälitada ja selle kinni võtta. Parimate tazide eest ei pääsenud ka kõige kiirejalgsemad antiloobid – saigad. Vajadusel paremini ja kaugemale näha hüppas tazi ratsaniku juurde sadulasse. Hinnatud olid tazid, kes töötasid koos jahikullidega. Selline paar võis vabalt kinni võtta ka suure hundi!
Margit lisab, et Jammiga võib minna ellujäämismatkale, sest ta ei jäta inimest nälga, valvab, kaitseb ja ei eksi kunagi ära.
“Olen ise mitmel korral metsas orientatsiooni kaotanud,” meenutab Margit, “lihtsaim viis on sel juhul võtta koer rihma otsa ja öelda, et otsime teised üles.”

Oskus ise mõelda
Tazi treenimine võib olla lihtne, kuid ei maksa unustada, et nad on üsnagi isepäised ja ka isemõtlejad. Karmen kinnitab, et Almaga peab pigem läbi rääkima, kui teda õpetama.
Margit lisab, et tazi on tark koer, teda võib koolitada, kuid ta mõtleb ise väga palju, mistõttu võib koolitada lõppeda täpselt siis, kui tazi seda ise soovib. Paljusid asju mõistab tazi vaistlikult.
Võib öelda sedagi, et tazid õpivad iseenda kogemusest – Margit meenutab, kuidas Jammi kutsikana hobuse käest löögi sai, nüüd teab ta täpselt kui lähedale minna tohib. Seetõttu öeldakse isegi seda, et täiskasvanud tazi arvab, et temal ei ole inimeselt midagi õppida, inimene õppigu temalt!
Karmen kinnitab, et Alma näib olevat paljudes asjades targem kui tema. Näiteks intuitiivsuses, inimeste ja olukordade tajumises.
Jah, tazi silmadest on seda nutikust ja tarkust näha küll, kusjuures need silmad näevad väga kaugele. Võib öelda nad, et püüavad oma saaki silmadega!
Margit jätkab, et tazi koolitamine on kerge, kuid suudad teda motiveerida. Vorstitükk või pasteedileivake on Jammile piisavaks motivatsiooniks ja ta õpib väga kiirelt. Jammi oskab täita ka käsklust “Peida nina!”, mis tähendab seda, et Jammi varjab käpaga oma pikka nina. Nüüd teeb Jammi seda siis, kui ta on millegi keelatuga hakkama saanud.

Raudse tervisega tõug
Karmen tõdeb, et tazidel on raudne tervis ja talle tundub, et vahetevahel nad ravivad ennast ise. Toimetavad pigem vaikselt omaette ja näib, et kasutavad mingeid iidseid tarkusi. Inimese abi aktsepteeritakse siiski tänuga.
Margit lisab, et Jammi võimleb mitu korda päevas – venitab oma keha, ringutab ja raputab lõdvestuseks.
Alma sööb kuivtoitu, kuid ka muud. Liha, vorsti, maitseb isegi võisai ja kook. Lemmik on lihtne kanapuljong. Karmen kinnitab, et Almat on hellitatud nagu väikest last. Samas, Almal kaaluprobleeme näha ei ole Jammi saab nii keedetud kui ka toorest liha ja lihast tehtud erinevaid pajaroogasid. Kuivtoitu ta eriti ei taha.
Karmen lisab, et kuna nad on siiski kõrbekoerad, siis sööb ja joob Alma üsna vähe.

Marko Tiidelepp Foto: 4x Meeli Tulik

0 kommentaari Lisa kommentaar