lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Surikaat oskab loogiliselt mõelda?

Keda usaldada? Loogika ütleb, et kõige enam tasub usaldada eelkõige neid, kes on kõige usaldusväärsemad. Värskest ­teadusuuringust ilmneb, et sedalaadi ­loogiline lähenemine ei ole võõras ka surikaatidele, väikestele toredatele Lõuna-Aafrika loomakestele.

Kui surikaadid otsivad toiduks putukaid ja muid väiksemaid loomi, siis pistavad nad pea liiva alla. Samal ajal tõusevad mõned nende seast aga tagajalgadele püsti ja uurivad tähelepanelikult ümbrust ning tõstavad hädakisa, kui mõni suurem kiskja ohtlikult läheneb, või teevad rahustavaid häälitsusi, kui õhk on puhas.
Zürichi Ülikooli teadlased eesotsas Ramona Rauberiga teatavad nüüd, et toiduotsinguga tegelevad surikaadid pööravad kõige tõsisemat tähelepanu nende vahtide hoiatus- ka rahustussignaalidele, kellel ongi just märguandjatena kõige parem reputatsioon, üldsegi arvestamata ei vahis olija vanust ega karjasisest staatust.
Selle poolest erinevad surikaadid teistest samamoodi toitu hankivatest loomadest, kes teevad enamasti märkama ainult vanemate või domineerivate kaaslaste häälitsusi.
Rauber jälgis ülemöödunud ja möödunud aastal Kalahari kõrbes üheksa surikaadikarja käitumist. Ta salvestas vahtide rahustavaid häälitsusi ja mängis neid oma jala külge kinnitatud valjuhääldist umbes ühe-kahe meetri kauguselt ette neile surikaatidele, kes olid toiduotsingul korraks karjakaaslastest irdunud ega saanud helile reageerimisel seega jäljendada kaaslaste reaktsiooni.
Samal ajal mõõtis Rauber, kui kaua aega kulutas uuritav surikaat toiduotsingu vahelt ise ümbruskonna jälgimisele ja kuuldud signaali õigsuse ülekontrollimisele. Selgus, et kui mängida ette selliste loomade häälitsusi, kes on varem kõige rohkem vahis olnud, kulutab toiduotsija vahepeal ümbruse jälgimisele enam kui kaks korda vähem aega kui siis, kui ette mängitakse kõige vähem vahis olnud looma häälitsusi.
Siit siis ka järeldus, et just kogenud vahtide märguandeid usaldavadki surikaadi enim. Tulemused on avaldanud ajakiri Nature Scientific Reports.

Marju Himma
Novaator

0 kommentaari Lisa kommentaar