Spinone italiano, itaalia karmikarvaline linnukoer
Spinone italiano on Itaalia jahikoeratõug, kes on maailmas üsna unikaalne ja omanäoline. Tegemist on vana koeratõuga ja mitmekülgse jahikoeraga, kes jahil käies osutab, läheb järgi ja toob saagigi jahimehele kätte. Kas spinoned on täna pigem kodukoerad või siiski ka jahikoerad?
Spinone italianost kuulsin esimest korda (ühtlasi kirjutasin ka ajakirja Lemmik) aastal 2011.
Seega 12 aastat tagasi, ja toona elas Eestis vaid kolm selle tõu esindajat. Täna on Eestimaal neid veidi rohkem, sest Eestis elab 10-11 spinone italianot ehk itaalia karmikarvalist linnukoera. Seda on oluliselt rohkem, kui 12 aastat tagasi. Kuid, siiski, mitte just väga palju.
Tõuga aitab tuttavaks saada Pille Poks, kes on selle tõuga tegelenud neli aastat. Talle kuulub ka kennel Netravati. Enne spinonesid tegeles Pille pikalt tiibeti mastifitega. Ka täna on tal kodus neli tiibetlast, kuid ka kolm itaallast.
Pille Poks ja tema koerad
Pille Poks on koertega tegelenud üle kahekümne aasta. Tiibeti mastifeid kasvatas Pille 18 aastat, kenneliks endiselt Netravati.
Kuid koerad olid Pille elus tegelikult juba tema lapsepõlves. Tema esimeseks päris omaks koeraks ja tõuks oli siiski airdale´i terjer, toona oli Pille 14-aastane. Sealt edasi dogi, bokser. Ühel hetkel tekkis vajadus koera järele, kes saab ka elada õues. Nii saabuski uus tõug, tiibeti mastif.
Seejärel algas näitustel käimine, võideti esimesed tiitlid, seejärel kasvas huvi tiibetlaste vastu veel ja veel. 2004. aastal sai registreeritud kennel Netravati. Samal aastal sündis esimene pesakond. Kasvatades 14 aastat tiibeti mastifi kutsikaid, on tekkinud kutsikaomanike näol palju uusi sõpru ja kaaslasi terveks eluks.
Täna on Pillel kodus neli tiibeti mastifit, kolm spinone italianot ja ja welshi springerspanjel.
Tiibeti mastif, ja äkki spinone italiano?
Pille naerab, et nii juhtus umbes kümme aastat tagasi. Tema mees Tarmo Poks hakkas aktiivseks jahimeheks. Esimesed jahikoerad nende peres olid welshi springerspanjelid (nemadki on ju linnukoerad), sündis ka kaks springerspanjelite pesakonda.
Welshid said vanemaks, mistõttu Pille abikaasal tekkis mõte võtta uus jahikoer. Nii saaks vanem koer uue ja noorema „välja koolitada“.
Nii otsisid Pille mees ja tütar Sandra Gaškov välja uue tõu, spinone italiano, kusjuures vahva on see, et selle otsingu juures oli ka aastal 2011 ajakirjas Lemmik ilmunud artikkel sellest tõust.
Eesmärk oli saada suurem jahikoer, kes tooks ära hane ja kellega saaks ka suuruluki jahti pidada.
Esimesele kutsikale sõideti Poola jahikennelisse järele neli aastat tagasi. Pille läks ka kaasa, kuigi tema tegeles ju rohkem ikkagi tiibetlastega. Pille kinnitab, kui ta esimest korda spinone kutsikat nägi, siis oli see ka tema jaoks armastus esimesest silmapilgust.
Sobib ka teraapiakoeraks
Nii oligi esimene spinone kodus. Täna on Gaudi neljaaastane. Seejärel toodi Poolast ka isane spinone, tänaseks kolmeaastane Ruudi. Pille tõdeb, et selle koera tõi ta endale, näitusekoeraks. Selle kenneli omanik on koertenäituste kohtunik, kuid ka Ruudi on väga tubli jahikoer.
Pillel on kodus veel ka kolmas spinone, sügisel aastaseks saanud Pluto. Pille unistuseks oli saada spinone, kelle värvigamma oleks valge oranžiga, ja tuua kutsikas tõu kodumaalt Itaaliast – nii saabuski ka kolmas koer.
Pluto on suurepäraste jahiinstinktidega spinone, kes hetkel veel püüdlikult õpib, kuid samas saavutas Lätis vaid 10-kuuselt Läti Jahikoerte Klubi poolt korraldatud seisukoerte jahikatsel noorkoertele I järgu. Gaudi, Ruudi ja Pluto on ka edukad näitusekoerad ja juba mitmete maade tšempionid.
Meie kohtumisel on ka kevadel kaheseks saav Netravati esimese spinonede pesakonna järglane Berta, kes on Gaudi ja Ruudi tütar ning samuti väga edukas näitusekoer. Berta elab Nõmme Loodusmaja juhataja Lada Mehikase juures. Berta on vahva ja sõbralik koerapreili, kes käib koos Ladaga loodusekskursioonidel, ja seda koos lastega, kes Nõmme Loodusmaja töödes-tegemistes kaasa löövad. Lada Mehikas kinnitab, et ta soovib, et Bertast saaks tulevikus teraapiakoer.
Gaudil on olnud kaks pesakonda. Pille naerab, et mõlemal korral on pesakonnas olnud kuus kutsikat. Esimese pesakonna kutsikad jäid Eestisse, v.a üks, kes läks Leetu. Pille soovis, et ka eestlased saaksid teada, kui äge koeratõug spinone italiano on. Kuuest kutsikast on töötav jahikoer siiski vaid üks. Teised rõõmustavad oma omanikke armsate perekoertena, sest spinone on õnnelik kui saab olla inimesega koos.
Teisest pesakonnast läks kolm kutsikat Soome, kaks Rootsi ja üks elab Eestis. Suurem osa neist hakkavad tööle jahikoertena.
Välimuselt suured ja tugevad, kuid kerge liikumisega
Spinonede keha on ruudukujuga, luustik on jõuline ja lihased tugevad. Pruuni-valgekirjut spinonet on mõnikord segamini aetud ka saksa karmikarvalise linnukoeraga. Siiski on spinonede peakuju ja pea suurus omased just sellele tõule.
Silmad on sarnased inimeste silmadele ja neist kiirgab tarkust ja mõistmist. Kinnitan, et spinonel on haruldane pilk. Seda ma mäletan juba sellest ajast, kui neist esimest korda kirjutasin, nende pilgus on midagi inimlikku.
„Neil ongi justkui inimese silmad,“ tõdeb ka Pille.
Üks vahva detail on neil veel. Pille Poks meenutab seda aega, kui ta alustas airdale´i terjeriga, ja täpselt samasugune mõnus habemik on ka spinone italiano.
„Minule habemikud meeldivad ja sobivad,“ naerab Pille.
Spinonede turjakõrgus on isastel 60-70 cm, kaal 32-37 kg ja emastel 58-65 cm, kaal 28-30 kg. Ma pean lisama, et ta on suur koer küll, kuid üsna kerge ja kindlasti mitte jässakas. Võib öelda, et spinone on suur ja tugev, kuid ka väga ilusa ja kerge liikumisega.
Karvastik ja selle hooldus
Karvastik on tihe ja karmikarvaline. Eelistatud karvkatte pikkus kehal on 4–6 cm. Kulmud on pikemad ja paksemad, mis annavad neile väga laheda ilme. Pikem ja pehmem karv on põskedel ja koonul, mistõttu on spinonedel ka lahedad vunstid ja habe, mida on mõnus sügada. Aluskarva neil ei ole.
Lubatud värvid on valge, valge oranžide märkidega/laikudega, valge-oranži-täpiline, valge (kastan)pruunide märkidega/laikudega ja kimmelikarva pruun või (kastan)pruun. Keelatud värvitooniks on must.
Karvahooldus ei ole raske. Kehalt tuleb vahetevahel lahtist karva kitkuda. Kõrvaotstel ja jalgadel olevat pikemat karva võib ka kääridega lõigata. Karmikarvaline spinone italiano on vahva tõug ka just seetõttu, et nad ei aja karva, kui neid korralikult trimmida ja hooldada.
Iseloomult õrnad ja rahulikud
Spinoned on lihtsad, kuulekad ning hoolivad nii inimeste kui ka teiste koerte ja loomade suhtes. Kuna nad on inimeste suhtes sõbralikud ja leplikud, siis kasutatakse spinonesid edukalt ka teraapiakoerana, kuid ei maksa unustada, et spinone vajab palju omaniku tähelepanu. Lastega on ta armastuväärne ja õrn. Pille lisab, et spinoned on Euroopas ka tublid otsingukoerad.
Pille kinnitab samuti, et spinone italiano on väga õrna hingega koer, tema õrnus ning armastus kõikide elusolendite vastu võlub paljusid inimesi üle maailma.
Spinonega tuleb väga ettevaatlikult käituda, sest koer võib isegi kurja hääle peale muutuda vägagi õnnetuks.
Olles sajandeid oma peremehele ustav ja truu jahikaaslane, on tõug ka täna hästi treenitav, kuigi mõned isendid võivad olla veidi põikpäised, kui nad ei saa aru, miks nad midagi tegema peavad. Treenimine peab olema pehme, sest karmikäelisus või järsk treenimine on tema hingele lausa šokeeriv.
Pille kinnitab, et Gaudil võttis õppimine veidi kauem aega, Ruudi õppis kiiremini.
Ja veel, mitmeski koeratõugudest rääkivas raamatus on kirjas, et spinone on sotsiaalne, õpihimuline, intelligentne, kannatlik, vastupidav, mänguline, õrn, leebe, tundlik ja tundeline, heatahtlik ning armastav.
Spinonet tasuks juba varakult sotsialiseerida, et ta ei muutuks häbelikuks ja tagasihoidlikuks.
Vajab palju liikumist
Pille kinnitab, kui inimene võtab spinone endale nn kodukoeraks, siis ega ta koera „ei piira“, kuigi tuleb arvestada, et nad tahavad palju liikuda.
Spinone sobib inimesele, kellele meeldib palju looduses liikuda. Omanikuga on spinone väga lähedane, isegi jahil otsib ta omanikuga silmsidet ja väga kaugele omapäi ei lähe.
Spinone ei ole üliaktiivne jahikoer, kes kannatamatult ootab käsklusi ja just kannatlikkus on üks selle tõu suur pluss.
Pille võrdleb spinonet hagijaga, kes on hoopis teistsugune. Hagijad lähevad ja võivad mõnikord mitu päeva metsas „kadunud olla“. Spinone on suur ja tugev, võtab suurepäraselt jälge, kuid nemad metsa ei kao.
Spinone italiano on seisukoer, kes otsib põllult üles linnu (nn ninatöö), teeb seisaku ja annab sellega jahimehele märku, et lind on siin. Jahimees annab käskluse (nt võta), siis ajab spinone italiano linnu lendu, ja jahimees saab lasta. Kui jahimees on linnule pihta saanud ja lind maha kukkunud, siis saab spinone käskluse saak ära tuua. Huvitav fakt on seegi, et spinonedega tehakse tööd ka vees (nt pardijaht).
Lisaks linnujahile käiakse spinonega ka suurulukite jahil, nt põdrajahil. Suuruluki jahil ajab spinone ka põdra välja. Oluline on jahil ju ka see, et haavatud loom ei jääks metsa, mistõttu kinnitab Pille, et näiteks nende Ruudi on suurepärane koer, kes leiab üles haavatud jahiloomad. Sageli on Pille abikaasa poole pöördunud ka teised jahimehed, ja kutsunud neid appi haavatud looma leidma.
Tervise suhtes võib selle tõu puhul nimetada probleemi ajuhaigusega CA ehk pikema nimega Cerebellar Ataxia. Ja nagu suurtele koertele omane võib esineda ka puusadüsplaasiat.
Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik