lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Sõiduelevantide elu on karm ja piinarohke

Elevandid on maailma ühed imelisemad loomad. Olles sunnitud meelelahutuseks inimestele lõbusõite andma, on nad ka maailma ühed halvemini koheldumad loomad.

Üle 3000 elevandi, sealhulgas ka vastsündinud pojad, hoitakse vangistuses niinimetatud elevantide „hoiupaikades“ ja „parkides“ Aasias ja see number suureneb igapäevaselt, avastas Maailma Loomakaitse organisatsioon.
Loomi pekstakse beebieas armutult, et nad alluksid inimese käskudele, lubaksid turiste oma selga ning sooritaksid piinavalt valusaid trikke nagu varvastelkõnd, kahel jalal seis ja tantsimine.
Kui vaid turistid, kes elevantidega sõita tahavad, teaksid, millist piina see vaene loom terve oma elu taluma on pidanud, kustutaksid nad tõenäoliselt elevandiga tehtud fotod koheselt.

Väikeste elevantide ränk peksmine
Kui elevant sünnib looduses ja loomaröövlid selle avastavad, siis röövitakse vastsõndinud elevandibeebi oma ema juurest ära. Tihti hukkub ka emasloom, püüdes oma last kaitsta ja päästa. Ükski ema ei lubaks ju, ei looduses ega inimmaailmas, oma last piinamiseks ära varastada ja teeks tema päästmiseks kõike...
„Treeningud“ uue vastpüütud elevandibeebiga algavad koheselt. Beebielevant seotakse jalgadest ja londist liikumasse asendisse ja seejärel pekstakse teda teravate toigaste ja konksudega nii kaua, kuni verd lahmab ning elevandi vaim „murdub“ ja ta alistub.
Taltsutajad kasutavad jõudu ja domineerimistehnikaid, et elevante alistada ja neid hirmul hoida. Elevante lüüakse korduvalt raske terasest relvaga, nimeks ankus, mille ühes otsas on käepide, teises teravik ja konks. Pikapeale annab elevand alla, et mitte enam piinavat valu tunda ja alistub oma peksjale.
Teadlased on avastanud, et taolise väärkohtlemise läbi elanud loom langeb suurest stressist masendusse.

Närused elutingimused
Looduses elavad elevandid juhiga karjades, otsides värskeid vilju söögiks, mängides, pestes ennast veekogudes ja rännates päevas mitmeid miile. Vangistuses saab heal juhul elevant kõndida vaid mõne meetri päevas, vaevalt ennast ümber pöörata või siis kõndida turiste kandes isegi väga suure palavusega ja ennast halvasti tundes.
Kui elevant parasjagu „ei tööta“, hoitakse teda väikeses kuuris või aedikus, millel on tavaliselt kivipõrand, mis kahjustab elevandi jalgu ning vahel pole isegi piisavalt ruumi pikale heitmiseks. Nad on ka jalgupidi põrandakülge aheldatud, et nad paigast ei liiguks.
Vangistuses hoitud elevant saab harva toitainerikast toitu mida ta vajab eluks, enamasti ei anta neile joomiseks ja enese naha niisutamiseks piisavalt vett ning ka puudub loomaarstiabi, et ravida valutavaid veriseid jalgu.
Liigumisvõimaluse puudumine, halb toit, vähene vesi ja kivipõrand kahjustavad elevandi jalgu ja selga, viies selleni, et vangishoitud elevant sureb keskmiselt kümme aastat varem, kui looduses.

Piinatud loom on ohtlik
Ilma jäetud kõigest, mis annab nende elule tähenduse, võivad elevandid mõistuse kaotada ja amokki joosta, vigastades neid ümbritsevaid inimesi potentsiaalselt surmavalt.  
Maailma Loomakaitse organisatsiooni andmetel teatati aastatel 2010-2016 ainuüksi Tais seitsemeteistkümnest hukkunud ja kahekümneühest viga saanud inimesest, kellele läks kallale vangistuses hoitud piinatud elevant, kel lõpuks sai mõõt täis teda piinavalt peksvatest ja näljutavatest inimestest.
Kambodžas, Tais, Vietnamis ja teistes Lõuna-Aasia riikides asuvad elevandilaagrid on kuulsad selle poolest, et üritavad avalikkuse ees jätta muljet, nagu päästaksid nad elevante ja pakuksid neile varjupaika – aga tegelikkus on sellest kaugel.
Kuna inimesed on üha enam teadlikud loomapiinamisest ja mõistavad seda hukka, on kavalad „ärimehed“ hakanud oma äridele lisama sõnu nagu „varjupaik“ või „päästetud“, et püüda oma valedevõrku turiste.
Vaatamata äri nimele piinatakse aga neid suuri loomi ühtemoodi igalpool, et nad alluksid käskudele.

Kas sa tõesti tahad osaleda?
Ühe turismilehe küsitluse andmetel vastasid lausa 13 000 inimest, et peamine põhjus elevantidega sõitma minna on see, et nad armastavad loomi. Aga igaüks, kes tegelikult ka loomade heaolust hoolib, peaks töötama selle poolt, et lõpetada  loomapiinamisest turismiatraktsiooni tegemist ja lõpetada selle võika teo rahastamise.
Elevandisõidud kuuluvad teise ajastusse. Need on julm praktika, mis ei aita kuidagi neid imelisi hävimisohus loomi, kellel populatsioon maailmas on aina kahanemas.
Ligi 100 turismifirmat on möödunud aastal teatanud, et lõpetavad elevandisõitu sisaldavate reiside müümise, kuna ei poolda loomapiinamist.
Seega, järgmine kord, kui sa aasiasse reisid ja plaanid mõne populaarssesse turismilõksu langeda, mõtle sellele, miks peaks metsik loom lubama inimest enda selga? Või miks peaks see jaaguar või lõvi lubama turistil ennast sasida, kui looduses pistaks ta inimese nahka? Kas teda on piinatud ja uimastatud?

Kaidi Aidama

0 kommentaari Lisa kommentaar