Tšellist Silvia Ilves on sooja südamega naine, kel pole armsate lemmikute jaoks millestki kahju.
Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid? Olen kasvanud suures peres, kus on olnud nii kassid kui koerad pereliikmeks. Olen päris suur loomasõber.
On teil olnud ka mõni eksootiline lemmik?
Kunagi kukkus varesepoeg pesast alla ning oleks hinge heitnud, kuid ma tõin ta meie koduõuele, kus õpetasin poega sööma. Mäletan vihmaussikeste korjamist peenrast, ema noomis, et usse on mulda vaja. Leotasin koeratoitu ning näpitsatega toitsin vares Rivot. Suutsime isegi kasse koolitada teda mitte ründama. Vares oli kui koduloom. Magas õunapuu madalaimal oksal. Katkisest tiivast hoolimata õppis 2,5m kõrguseni lendama. Talle meeldis kollikoera peal ratsutada, kes sai väga hästi varesega läbi. Oh sellest rääkides tuleb kõik see meelde..
Teil on praegu kodus kaks punast kassi, Kipper ja Simba. Kuidas nad muusikasse suhtuvad?
Nad ronivad alati kuhugi mu lähedusse ning sulgevad silmad, kui pilli harjutama hakkan. Küllap meeldivad neile pilli võnked. Sest kui nad minu juures ei pikuta, küllap siis poja juures, kes klaverit harjutab.
On nad toa või õuekassid? Kas nad koertega saavad hästi läbi? Hiiri püüavad?
Meil on nad korterikassid kahjuks ning hiiri meil siin ei ela. Mul kahel õel on koerad. Üks kass tunneb uudishimu koertega suhtlemise vastu, teine kass aga veedab kogu „soovimatute külaliste” aja kapi otsas.
Milline on kasside lemmiktoit?
Mul ühel kassil on kummaline nõrkus mandlite vastu – kui need on laual, tuleb neid krõbistama.
Hillar Kohv
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.