Shih tzu on paljuski nii imetabaselt inimlik, et kogenud kasvatajad kipuvad teda mõttes kusagile koerte ja inimeste vahele paigutama.
Shih tzu on üks igati vahva ja krapsakas koeratõug, kellest olen aastaid tagasi Lemmikus kirjutanud, kuid see koerake on sedavõrd lahe tõug, mistõttu kirjutan temast veelkord.Nimi shih tzu tähendab hiina keeles “lõvi koer”. Nende pärinemine on tänaseni ebaselge, kindel on see, et shih tzu on Tiibeti koeratõug. Tõuga aitavad tuttavaks saada Ege Maas ja Irja Lipp.
Koertekarja liider on perenaine
Ege Maas alustas koertega tegutsemist juba 1972. aastal. Tema esimesed koerad olid collid, ja ka Ege collidest olen Lemmikus kirjutanud. Esimene shih tzu tuli Ege ellu 1997. aastal, kui tema tütar Kristina käis Soomes maasikaid korjamas. Sealses peres olid nii tiibeti spanjel kui ka shih tzu, ja just sel hetkel kui tütar seal oli, hakkas tiibeti spanjel poegima. Pererahvas ei teadnud poegimisest suurt midagi, mistõttu aitas Ege tütar kutsikatel ilmale tuua. Tänutäheks sai ta endale shih tzu kutsika, kes jõudiski sedasi Soomest Eestisse.Täna elab Ege Soomes, ja tal on seal võimalus tegeleda koertega, mistõttu on tal kodus 14 shih tzud (enamus neist on Ege enda koerte järeltulijad, vanim neist on 15 ja poole aastane, noorim hiljuti Venemaalt toodud üheaastane koer, kusjuures ka see koer on ühe Ege kunagise koera järglane), lisaks veel kaks collit ja kaks jakuutia laikat (ka nendest koertest oled saanud Lemmikust lugeda).See on ikka tõeliselt suur koerakari, ja Ege kinnitab, et just tema on siiski selle karja vaieldamatu juht. Nii on asjad karjas ilusasti paigas ja toimivad.Ege shih tzudel ja collidel on ette näidata mitmeid suurepäraseid võite ja tiitleid – 3 Euroopa juuniorvõitjat, 2 Euroopa võitjat, 1 Euroopa reservvõit ja 1 maailmanäituse reserv CACIB. Uhked tiitlid, mis kinnitavad Ege koerte suurepärast taset.
Irja Lippi teatakse eelkõige prantsuse buldogite järgi (ta on selle tõuga tegelenud 14-15 aastat, kuid koeri on tal ka varem olnud), ja tema abiga olen ka Lemmikus prantslastest juttu teinud. Irja kinnitab, et shih tzud on talle alati meeldinud. Kuna Irja peab juuksuri ametit, siis kinnitas ta endale, et ei võta endale mitte kunagi pikakarvalist koera. Ege lisab, et Irja oli kunagi lubanud võtta pikakarvalise koera siis, kui ta jääb pensionile. Läks siiski teisiti, pikakarvaline koer tuli ikka enne pesnionile jäämist. Irja käis paar aastat tagasi Egel Soomes külas ja seal see kutsikas nimega Foxi oli. Irja kaalus sügavalt, mida teha, ja veidi enne sõitu laevale, ütles ta Egele, et tema võtab ikkagi Foxi endaga kaasa. Ja nii see läks, kodus võtsid prantsuse buldogid uue koera igati sõbralikult vastu.
Shih tzude levikEks ole ka Tallinna linnapildis shih tzusid jalutamas näha, kuid näitustel neid sedavõrd palju ei olegi.Ege kinnitab, et kahjuks läheb enamus ka tema koerte kutsikaid nn kodukoeraks, näitusekoeraks võetakse mõni üksik kutsikas. Ege kiidab siinkohal ka Irjat, kes käib oma koeraga näitustel ja on tõeline entusiast. Irja lisab, et Ege saab nüüd näitustel välja panna ka oma kenneli.Miks on shih tzusid näitustel vähe? Üks põhjus on kindlasti selles, et näitusekoera karvahooldus on keeruline ja aeganõudev, mistõttu eelistavad inimesed nn kodus peetavaid shih tzusid. Irja lisab, et on ka neid koerakasvatajaid, kes käivad mõne teise tõuga näitustel ja kodus peavad siiski ka shih tzud. Ege lisab, et shih tzu karvahooldust ei tasuks siiski karta.Sarnane olukord on ka Soomes – viimasel erinäitusel oli kokku 38 koera, kuna kohale tulid ka shih tzud Lätist,
Eestist ja Venemaalt. Irja lisab, et Eestis on mõned kasvatajad ja näitustel käijaid on tõepoolest vähe – ta nimetab Sveta Grüni ja Ulla Ostrat.
Väike, aga tugevShih tzu on väike, kuid tugev koerake, neil on lai rind ja nende luustik on igati tugev. Firmamärgiks on ilusad suured, tumedad silmad, väike nina, millel on suured sõõrmed, et ei oleks hingamisprobleeme. Hambumus on nn valehambumus, mis annab neile ka nn shih tzu ilme. Öeldakse, et shih tzu on alati olnud inimeselähedane koer, ka tema näos midagi inimlikku. Koera saba peab olema suur, saba peab hoidma nagu teetassi sang.Palju on shih tzusid, kes on aretatud liiga suureks ja raskeks. Shih tzu maksimum turjakõrgus võiks olla 27cm, kaal 7,5 kilo, ja see kehtib nii isastele kui ka emastele koertele.Shih tzudel on lubatud kõik värvitoonid. Kõige levinum kuldne-valgega (selline on Irja koer Foxi), Ege kaks koera on vastavalt kuldne musta maskiga (Ege koer Cinderella) ja lihtsalt must (Ege koer Texi). Musti shih tzusid ongi kõige vähem, kuigi kasvatajate seas on mustad shih tzud vägagi kõrgelt hinnatud.Ege lisab veel ühe huvitava fakti – paljude koertenäituste jaoks (nt Venemaal) pügatakse shih tzu ninapeegel puhtaks, kuid näiteks Soomes seda ei tehta.
Karvastik ja karvahooldus
Shih tzul on nii alus- kui ka pealiskarv, kusjuures pealiskarv sarnaneb oma tekstuurilt inimese juustele. Huvitaval kombel ei aja shih tzu peaaegu üldse karva.Irja Lipp, kes on oma ametilt juuksur, kinnitab, et koera naha pH-tase on madalam kui inimesel, ja karvastiku kvaliteet on seotud söögi, tervise, ilmastiku ja pesemisvahenditega (šampoonid, palsamid), kuid shih tzu karvkate on tõepoolest sarnane inimese juustega. Ka shih tzul esineb karva katkemist, tema karvkatte elujõulisus ja kasvamine on sarnased inimjuuksele. Teada on sedagi, et kui shih tzu on olnud haige ja saanud antibiootikumi ravi, siis karvakasv on oluliselt kehvem.Shih tzu karvahoolduse puhul kasutatakse kindlasti ka naisterahvastele tuttavat sirgendamist (seda tavaliselt enne näituseringi minekut), sest peale pesu võib koera karvastik olla liiga laineline. Shih tzu karvatekstuur võib olla erinevatel isenditel erinev – mõnedel on paksem ja jämedam, mõnedel peenem ja tihedam, see võib olla seotud ka karvkatte värvustega.Ege Maas kinnitab, et musta värvi shih tzudega on see kõige keerulisem, sest seda värvi karva on kõige raskem hooldada. Musta värvi karvastik võib isegi kehvemini kasvada kui mõned teised värvitoonid.Ege lisab sedagi, et tema peseb oma koeri korra nädalas, ja suurepärase näituskonditsiooni saavutamiseks võib kuluda ca 4 tundi.
“Itaallased ütlevad, et shih tzud peaks iga neljas päev pesema, siis ei lähe koer takku ja karv ei tule kammides ära. Pärast pesu peab arvestama ka tunnise föönitamisega, et väike sõber kuivaks saada,” räägib Ege.
Iseloomult suure hingega koerEge Maas tõdeb, et shih tzu on väike koer, kellel on suur hing, mistõttu arvavad nad sageli ka ise, et ongi suured koerad, kuid samas tahavad nad olla sülekoerad. Shih tzu ei ole pealetükkiv, ta oskab olla ka omaette, kui ta on alati valmis tegutsema ja toimetama, mängima ja liikuma.“Shih tzud on hästi leplikud, seltsivad ja rõõmsameelsed koerad,” kinnitab Ege Maas.Irja lisab, et shih tzu on kuulekas koer, kellega harrastatakse sõnakuulelikkust, rallikuulekust, koeratantsu ja agilityd. Vaatamata sellele, et nad on ju väikesed koerad, meeldivad neile pikemad jalutuskäigud.Shih tzud on nutikad, targad ja nõus ka õppima, kuid nende koolitamine nõuab aega ja kannatlikkust. Ei maksa unustada, et shih tzu ei ole siiski teenistuskoer, mistõttu peab koolitus olema pehme ja leplik, et väike koerake ei solvuks. Omanik peab olema sihikindel, konkreetne ja oma lemmikut tundma. Ege lisab, et tema nooremad koerad õpivad väga palju just vanemate koerte käest.Shih tzu ei ole ka nn klähvija koer, sest tavaliselt arvatakse, et väiksed tõud on hirmsad klähvijad ja nähvitsad.Ege lisab veel ühe ilusa mõtte: shih tzu ei ole enam koer, kuid ei ole veel ka inimene.Kas shih tzud on perekoerad või ühe inimese koerad? “Perekoerad,” tõdeb Ege. “Oskavad end imehästi mugandada teiste järgi ning tulevad toime ka teiste koertega.”
Paljudes koeraraamatutes ja artiklites, mis shih tzust räägivad, öeldakse seda, et shih tzule ei meeldi olla kodus üksinda, talle on oluline tema peremees ja tema pere. Ege ja Irja lisavad, et tegelikult võiks kodus olla kasvõi kaks shih tzud, seltsis on neil kindlasti väga hea olla.
Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.