Oleme harjunud suuremaid kaslasi nägema loomaaias tara või klaasi tagant. Üks tore servalipoiss elab rõõmsalt pere keskel.
Meigikunstnik ja kosmeetik Olesja Raag (35) on oma perre just sellise lemmiku toonud, keda pole isegi Tallinna loomaaias.Aafrika kaslane serval on pere kaisuloom. Servalid on Aafrika kaslased, kes elavad savannialadel, võivad kaaluda umbkaudu kuni 20 kilogrammi.
Nad ei ole kassid, kes elaksid vaid tubastes tingimustes, vaid tahavad palju ringi liikuda ka õues. Nad on öise eluviisiga ja söövad putukaid, linde, närilisi, jäneseid ning kodumaal pistavad nahka ka mõne väiksema antiloobi. Serval suudab kolme meetri kõrgusele õhku hüpata ning õhus suunda muuta.
Lastega pere lemmikOlesjal on kolm last, lisaks kaks last mehe eelmisest abielust ning pere lemmikloom serval nimega Matzu. „See oli mu unistus juba väga ammu,“ ütleb naine ja lisab, et päris sajaprotsendiliselt ta siiski oma unistust ellu viia ei saanud.Nimelt unistas Olesja lapsest saati, et tema kõrval oleks koduloomana gepard. Tema unistus gepardist kui koduloomast sai aga kindla otsuse Singapuris, kus ta sai gepardile pai teha. „Mõtlesin, et ma pean selle loomakese endale saama ja kõik!“ ütleb eksootilise kodulooma perenaine.Metslooma toomisest sai ta mõnda aega vaid unistada, sest peres kasvasid väikesed lapsed. Pere väikseim laps on praegu viieaastane. Olesja ei lase teda kassikesega mitte kunagi kahekesi ühte ruumi.„Ma ei tea, mida laps teha võib ja kuidas kass selle peale reageerib. Ta võib näidata iseloomu, et ära puutu mind. Küünised on servalil ikka tugevad ning käpalöök ka,“selgitab naine, et emana peab ta olema kindel nii looma kui lapse turvalisuses. Pere 14aastased kaksikud aga saavad kassikesega hästi hakkama. Nurrub ja sööb käest ühel kaksikutest, temaga on hea side, teisega nii hea ei ole. Meest on kass mänguhoos vahel kõvasti kratsinud, aga ta võib seda lubada. Kui kassike mängib Olesja või lastega, on serval palju ettevaatlikum. „Ta on tark loom. Talle piisab, et lihtsalt seletad ära ja ta saab aru,“ ütleb perenaine et kunagi ei tohi looma peale tõsta häält. Tegemist on metsloomaga, kes on inimesest tugevam, ta jätab meelde, kui temaga halvasti käituda ja nii rikutakse suhe loomaga. Pahandust need loomad Olesja sõnul tavaliselt ei tee, vähemalt põhjuseta mitte. Kui ta kuskile pissib, siis ta annab teada, et talle on vaja selles toas veel ühte tualetti. Mänguasju ta armastab ja lõhub neid palju. Olesja tõi oma servali Saksamaalt, kus on selliste loomade kasvatus. Eestis on praegu lisaks Olesja Matzule ka nüüd servalitüdruk. Tema omanik on Olesja tuttav Saaremaalt, kellele organiseeris just Olesja sellise lemmiku. Selliste loomakeste hind algab 8000 eurost ja võib ulatuda isegi 25000 euroni.Lihtne ei ole eksootilise loomakese hankimine kohe kindlasti mitte ja see on aeganõudev protsess.Kõigepealt tuleb teha leping ja ettemaks, valida kaslase sugu ning jääda ootele. Kui pesakonda sünnib isend, kes sobib teile, saab talle Saksamaale järele minna alles siis, kui loomake on kolmekuune.
Olesja tõi oma servalid lennukiga Eestisse, selleks oli vaja hankida kaks luba. Kassike lubati lennukisalongi kuna kolmekuusena ta kaalus alla 8kilo.
Sööb päevaseid tibusidServal on pikk, suurte kõrvadega kassike, kellel on pikad graatsilised jalad. Võrreldes gepardi kiirusega on ta teine loom maailmas, kes nii kiired tuurid üles võtab joostes 80km/tunnis oma saaki püüdes.Ta on väga musklis ja tugev loom, kes hüppab kolm meetrit lihtsalt niisama kohapealt üles. „Nii saab ta endale looduses söögiks linnud kõik kätte,“ räägib perenaine.Paraku toidu hankimine metskiisule Eestis ongi kõige suurem probleem. Selleks peaks Olesja seadust rikkuma, et oma hoolealusele kvaliteetset toitu saaks anda. Krõbinate ja toidulisandite peal serval ellu ei jää, tal on vaja krõbistada linde koos sulgedega ja saada elussööta. Paraku viimast Eestis ei lubata ja seetõttu võtab Matzu toidulisandeid. Sulgedega ja kontidega saaks mineraalid ja vitamiinid kätte. Kui aga anda külmutatud toitu, siis ta ei saa kõiki vitamiine. Looduses on servali toiduks hiired, reptiilid, vutid, tibud. Kana ja kalkuniga söödab teda Olesja, vahel hangib metskiisule vutte ja ostab ühepäevaseid tibusid krõmpsutamiseks. Veiseliha võib anda, aga mitte sealiha, sellest ta võib surma saada.
Olesja tellib oma lemmikule toidulauale kõik Saksamaalt, sealt saab ta ka ühepäevaseid külmutatud tibusid. Eestis on seadusega keelatud elus toit.
Arstiabi leida on keerulineTeine suur probleem lisaks toidu hankimisele on see, et isegi Eesti loomaaias pole leitud veterinaari, kes servalit ravida oskaks. Pets kliiniku arstid on Olesjale suureks toeks ja abiks, kui loomakesel mingi probleem ilmneb.Perenaine selgitab, et on väga oluline teada, mida loom vajab, et ta ei kannataks. Peamine, et oleks ruumi, kus ringi joosta ja ruumi, kus puhata, kui ta tahab eralduda. Viisteist ruutmeetrit on miinimum tema jaoks. Seega korteritingimustes mitte mingil juhul sellist elukat pidada pole võimalik.Servalid ei ole karjaloomad, vaid elavad üksikult. Ta allub hästi ka dressuurile, kuid see peab olema pehme dressuur. Kui palud midagi teha ja annad lemmiktoitu, näiteks hiirt või tibu ja kiidad teda, siis ta kuulab. Teda tuleb õpetada suure armastusega.„Kui saad suurelt kiisult kalli, see on maagiline. Metsloom, kes on tugevam kui sina, tuleb teeb sulle kalli… see lihtsalt ei ole sõnadega seletatav,“ püüab Olesja kirjeldada oma suhet kaslasega.
Kassike on Olesja sõnul väga seltsiv ja tahab palju suhelda. Ta on maksimaalselt kaks tundi neil päris üksi kodus ja siis ta tavaliselt magab. Ülejäänud aja ta tahab suhelda, mängida, treenida ning keegi pereliikmetest tegeleb alati temaga. Seega on Olesja pere aeg tihedalt sisustatud.
Greta Kaupmees
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.