lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Ära lase oma kassil stressata!

Inimestel on stress. Ja kui kunagi peeti seda seisukohta jaburaks, stressavad ka loomad. Miks nad seda teevad ja mida stressis loomaga peale hakata, räägib loomaarst Tiina Toomet.

Dr Toomet selgitab, mida see stress õigupoolest tähendabki: „Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on üks enim kasutatavaid sõnu nii psühholoogias, meditsiinikeeles kui igapäevaelus ja samal ajal on see üks raskemini defineeritavaid nähtusi. Nimetuse stress võttis 1926. aastal kasutusele Austria-Ungari päritolu Kanada endokrinoloog Hans Selye, keda nimetatakse „stressitemaatika isaks“. Temapoolne klassikaline stressitõlgendus ütleb, et stress on organismi mittespetsiifiline reaktsioon väliskeskkonna nõudmistele (stressoritele).
Igapäevaelus mõeldakse stressi all enamasti pinget või pingeseisundit. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, see kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega ning valmisoleku tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda või põgeneda. Stressil on kolm faasi. Häirefaasis tajutakse ärevust ning tuleb otsustada, kas võidelda stressori vastu, põgeneda või loobuda võitlusest. Vastupanufaasis osutatakse vastupanu stressorile ning kurnatuse faasi jõutakse, kui stressor mõjub pikemat aega. Sageli loobutakse sel juhul stressoriga võitlemisest. Pikaaegse stressi tingimustes tekkinud ülekoormus viib keha ja meele koostöö tasakaalust välja.”

Stress läheb üle ­depressiooniks
Kõik see kehtib nii inimese kui ka loomade kohta. „Rahutus ja ettevaatlikus kaitsevad kassi võimalike ohuallikate vastu. Kui kassi aju „otsustab“, et tegemist on stressipõhjustajaga, siis vallandub tema organismis rida keemilisi reaktsioone, mis mõjutavad kogu keha. Stress on alateadlik elu säilitamise reaktsioon. Stressihormoonide vahendatud energiasööst võimaldab edukalt võidelda või põgeneda. Kuid pidev stressihormoonide liig kahjustab immuunsust ja põhjustab terviserikkeid täpselt samuti nagu inimesel nii ka kassil.
Kassid on erineva geneetilise stressitaluvusega (taas nagu inimesed) ja tundlikel kassidel võivad tekkida suured, enamasti ebameeldivad muutused käitumises. Mõned aga „väsivad“ võitlemisest ja põgenemisest ning muutuvad tuimaks ning osavõtmatuks. Nad loobuvad end pesemast, muutuvad isutuks ja loiuks ning jäävad pikaks ajaks kusagile varjatud kohta kössitama. Inimesel nimetaksime me sellist olukorda depressiooniks,” võrdleb loomaarsti kasse pidevalt inimesega.

Alati me ei märka stressi
Kassid on väga konservatiivsed ega talu hästi muutusi. Loomaarst toob mõne näite: „Eriti häirib neid, kui keegi, uus loom või inimene, ohustab nende ressursse (näiteks sööki-jooki) või elupaiga turvalisust. Kassi võib ärritada isegi uue kassi nägemine naabruses, mis sest, et see kass on teispool klaasi ega pääse kuidagi tuppa – meie stressav kass seda ju ei tea. Niisamuti nagu sedagi, et naaberkorterisse ilmunud haukuv koer ei tule läbi seina teda ründama. Nii jäävad stressiallikad omanikul sageli märkamata, sest päeval ollakse tööl ega ei nähta naabri kassi, kes käib läbi akna vaest stressiohvrit jõllitamas ega kuule, kuidas päevaselt vaikses majas kaigub kõrvalkorteri koera haukumine.”

Peamised stressi ilmingud:
*Uriini pritsimine (isegi kastreeritud loomadel ja isegi emase kassi puhul)
*Sobimatutesse kohtadesse urineerimine ja roojamine
*Närviline edasi-tagasi liikumine ja sihitu ringitormamine
*Isutus
*Karvade väljakiskumine ja ülemäärane lakkumine
*Värinad
*Pidev häälitsemine
*Enese peitmine voodite alla, kardinate taha jne.
*Haigused. Teatud haigusi seostatakse stressiga. Aga võib olla ka vastupidi, et haigus põhjustab stressi.
*Mõni kass soovib olla rohkem õues ja ei tulegi enam tuppa. Teised, kes enne meelsasti käisid õues, keelduvad sinna nüüd minemast.
*On kasse, kes muutuvad rohkem sõltuvaks omanikust ja näitavad oma „kiindumust“ nühkides end kogu aeg vastu omanikku nagu turvatunnet otsides. Teised taas hakkavad inimesi vätima ning võivad olla isegi agressiivsed.
*Hakkavad kraapima mööblit ja tapeeti.

Mida stressis loomaga peale hakata?
On ju proovitud ka kõikvõimalikke (reklaam)nippe nagu spetsiaalsed kassi stressi maandamise videod jms. Dr Toomet ütleb, et kõige esmalt on vaja aru saada, kas tegemist on ikka stressiga: „Mõnel juhul on kass hoopis haige, aga käitub nii nagu oleks tegemist psüühhilise, mitte füüsilise probleemiga. Seega, veidralt käituva kassiga peab kõigepealt minema arsti juurde, et välistada haiguslik seisund. Kui midagi patoloogilist ei leita, tuleb püüda leida stressitekitaja. See võib osutuda üsna keeruliseks, sest, nagu eelpool sai märgitud, paar korda akna taga vilksatav võõras kass võib olla oluline stressor kassi jaoks, aga üsna raskelt hoomatav omaniku poolt.”
Edasine sõltub juba stressiallikast. Mõne suudame me kõrvaldada, aga enamikega peab kass ikkagi edasi elama. „Siis peame me üritama muuta kassi reaktsiooni stressorile. Tavaliselt alustatakse sel puhul feromoonide kasutamise ning käitumisteraapiaga. Esimesed toimivad hästi uriini pritsimise ja valesse kohta urineerimise ning roojamise puhul. Muudavad kartliku kassi julgemaks. Vähendavad hirmu- ja ebakindlusetunnet. Käitumisteraapia abil püütakse kõrvaldadad negatiivsed assotsiatsioonid, harjutada kassi stressoritega või vähendada nende mõju. Näiteks pakkudes hirmutava või ärritava stiimuli/situatsiooniga samaaegselt midagi head nagu maiuspala või massaaž. Sellega võib kass niiöelda ümber õppida, kuidas vastata stressorile. Käitumisteraapia kombineeritult ravimite või feromoonidega on kõige efektiivsem,” õpetab loomatohter.
Kui käitumisteraapia ja feromoonid tulemust ei anna, siis võib loomaarst välja kirjutada ravimeid. Peamiselt antidepressante, vahel ka trankvilisaatoreid.
Erinevad kirjandusallikad mainivad veel aroomiteraapiat (lavendel), massaži, taimeteraapiat, homöopaatiat ning teatud toidulisandeid. Eestiski müüdavad „Calmexi“ tabletid ning Royal-Canini toit Calm on osutunud kergekujuliste stressijuhtumite puhul üsna efektiivseteks.
Kuna kassid on väga intelligentsed ja tundlikud loomad, siis mõjutavad neid tugevalt ka inimese stress ning meeleolukõikumised. Seega on oluline hoida ka enda ärevus ja stress kontrolli all, kui tahame parandada kassi olukorda.
Mõnel juhul võib stressi leevendamiseks olla abi feromoonteraapiast.
Feromoonid on looduslikud keha poolt tekitatud bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused. Kõik feromoonid on liigispetsiifilised ehk see, mis mõjub kassile, ei mõju koerale ning vastupidi.
Feromoonidel baseeruvad tooted ei ole ravimid ega söödalisandid. Kuna stressil on mitmeid vorme, mis mõjutavad organismi erinevalt, siis ei sobi need tooted igas olukorras. Praegu saadaolevad preparaadid sobivad keskkonnast tingitud stressiga toimetulemiseks (kasside jaoks on välja töötatud oma feromoontoode, mis kannab nime Feliway).
Dr Toomet rõhutab aga, et feromoonidest on abi ebasoovitava käitumise ennetamisel või juhul kui stress ja käitumishäired on kestnud vaid lühikest aega. Pikalt kestnud ja nö. teadvusse kinnistunud protsessi puhul on kindlasti vaja käitumisteraapiat.

Mis juhtub, kui stressiga ei tegelda?
Kui põhjust ei leita või sellele tähelepanu ei pöörata, siis probleemne käitumine süveneb ning rikub ära omaniku ja kassi omavahelise suhte. Sellised loomad pannakse sageli magama. Käitumishäired on üks peamisi loomade eutanaasia põhjuseid. Teisalt põhjustab pikaajaline stress tervisehäireid. Esmalt saab kannatada immuunsüsteem. Sagedased põiepõletikud on üks enamlevinumaid stressist põhjustatud probleeme kassil. Niisamuti seedehäired ja liigsest lakkumisest põhjustatud naha- ja karvaprobleemid.

Ille Grün-Ots

0 kommentaari Lisa kommentaar