lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Prügilate sulgemise ootamatu tagajärg – kajakate ellujäämus väheneb

Hispaania teadlaste värskest uuringust selgub kalapüügi tagasiheite ja prügilate sulgemise ootamatu mõju kajakate elutegevusele.

Loomadele, eriti liikidele, kes kasutavad toitumiseks kõiki võimalusi, on inimtekkeline toit üha kättesaadavam. Ka paljud kajakaliigid, eelistades küll veekogudest püütavat, söövad meelsasti kalapüügi tagasiheiteid (kalu, koorikloomi ja teisi selgrootuid, kes ei ole püügi sihtobjektideks, kuid jäävad siiski püügivahenditesse) või prügilatest leitavat.
Euroopa Liidus kalapüügi tagasiheidete vähendamiseks väljatöötatud meetmed võivad mõjutada ka mitmete linnuliikide arvukust. Näiteks Vahemere ääres elutsev lõuna-hõbekajakas (Larus michahellis) kasutab toitumiseks eelkõige just kalastuse tagasiheited ja prügilaid ning on arvukas arvatavasti just nende tõttu. Samas – ühe liigi kõrge arvukus võib muutuda probleemiks, kui selle tõttu väheneb teiste linnuliikide arvukus kiskluse, kleptoparasitismi ja konkurentsi tõttu pesapaikadele; samuti võivad lõuna-hõbekajakad levitada inimkartmatuse ja suure arvukuse tulemusena väljaheidetega levivat kolibakterit (Escherichia coli).

Pole süüa, pole linde
Tõhusaim viis lindude arvukuse vähendamiseks on oluliste toiduallikate kättesaadavuse piiramine. Kuigi toidu hulga ja kättesaadavusega manipuleerimine on kulukas, on teadlastele kättesaadavad erinevate, Lõuna-Prantsusmaalt Maroko rannikuni asuvate erineva toidu kättesaadavusega piirkondades elavate lõuna-hõbekajaka kolooniate andmed. Saamaks teada lindude pesitsusedukust – muna suurus määrab kooruva järglase edukuse – mõõdeti aastatel 1992–2015 kahekümnes koloonias 4964 kurna munad. Toiduallikate kaardistamiseks ja tagasiheidete hulga teadasaamiseks võeti arvesse kolooniast 50 km raadiusesse jääva kalapüügilaevastiku koguvõimsust hobujõududes ning prügilatesse ladestatud prügihulka.
Selgus, et keskmiselt on Euroopas pesitsevate lõuna-hõbekajakate munad suuremad Aafrikas elavate liigikaaslaste omadest. Kuna Vahemere Aafrika rannikul tekib kalastamisel tagasiheited vähem ning ka prügilatesse koguneva prügi hulk on inimese kohta väiksem kui Euroopas, toituvad.

Marko Mägi
Linnuvaatleja

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar