lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Prantsuse buldog – väike, aga sitke!

Prantsuse buldog on väike ja aktiivne perekoer. Mõnel isendil võib olla veidi jahikirge, kuna neid ­kasvatati vanasti rotipüüdjateks. Täna on prantsuse buldog tõeline seltskonnakoer.

Selle vahva tõuga aitab meid tuttavaks saada Irja Lipp, kellel on kodus viis täiskasvanud prantsuse buldogi ja üks pisike kutsikas.
Prantsuse buldog on näiteks Suurbritannias praegu üks populaarsemaid tõuge, kelle eest makstakse ka lausa 1000 inglise naela. Popid pole nad mitte oma välimuse tõttu, aga seepärast, et neid eksponeeritakse palju, ja neile pannakse selga riideid, pähe kübaraid, kaabusid ja tehakse palju muud. Väikesed prantslased on nagu väikesed artistid ja naljamehed!
Tähtis on selle tõu puhul seegi, et prantsuse buldog on sobilik koer neile, kes töötavad linnades ja teevad pikki tööpäevi. Koera  on võimalik alati ju kaasa võtta, sest ta on sedavõrd kompaktne ja üsna vastupidav sell.

Irja Lipp ja tema koerad
Kohtume Irja, tema abikaasa ja koertega nende kodus. Kohtumine on algusest peale väga vahva, sest Irja tuleb õue nelja koeraga, kes kõik on tõelised energiapommid. Eriti üks neljast, kes kihutab mööda hoovi ringi nagu tuulispask! Ja mina arvasin, et prantsuse buldogid on rahulikud ja  aeglased koerad.
Irja Lipp on koertega tegelenud terve oma elu. Kui Irja oli 18-aastane, siis hakkas ta tegelema kaukaasia lambakoertega, veidi hiljem tulid tema ellu chow chow’d. Seejärel juba prantslased. Talle kuulub ka kennel “Elofanius”.
Irja kinnitab, et kaukaasia lambakoer oli aastaid tagasi üsna sihiteadlik valik, teised tõud on lihtsalt “tulnud” tema ellu.
Irja abikaasa Robertino Fedorenko oli see, kellele hakkasid nende peres prantsuse buldogid esimesena meeldima. Ta meenutab, kuidas üks töökaaslane tuli tööle koos oma prantslasega ja tõug meeldis talle kohe! Robertino ehk Robi tõdeb, et talle hakkas kohe prantslase vahva ja omapärane nägu meeldima.
Nii võetigi perre Epifanius. Kuna ka Irjale hakkas tõug meeldima, siis soovis ka tema “oma” prantslast, nii võeti juurde Eloise. Nüüd on Epifanius ja Eloise mõlemad 8-aastased.
Irja meenutab, et esmamulje prantsuse buldogist polnud päris hea, kuid tõugu lähemalt tundma õppides oli selge, et parema iseloomuga tõugu annab otsida. Armastuväärsus, mängulisus, tegutsemiskihk, puhtus – need on märgusõnad millega Irja tõugu iseloomustab.

Prantsuse buldogid Eestis
Prantsuse buldoge on Eestis üsna palju. Irja kinnitab, et 2015 sündis siin 55 kutsikat, kokku on Eestis ca 1300-1500 isendit ja tegutseb 5-6 kennelit, kes prantsuse buldoge edukalt kasvatavad.
Eestis on see tõug üsna uus, sest esimesed andmed on pärit Eesti Kenneliidust aastast 1984. Esimesed prantslased toodi Eestisse Venemaalt.
Eestis tegutseb Inglise buldogide ja kääbusmolosside Eesti Tõuühing. Kääbusmolosside all mõeldakse prantsuse buldoge, mopse ja bostoni terjereid. Nimetatud tõuühing on vägagi aktiivne ühing, on palju aktiivseid koerainimesi (Irja Lipp, Aire-Piret Pärn, Gretel Murdvee, Iris Rosin, Jaak Roondi, Pilvi Jõemägi, Krista Kiseiski jt) ja ka noori ning aktiivseid koerasõpru kasvab peale.

Nahkhiire-kõrvade moodi ­kõrvad ja nöpsnina
Prantsuse buldogi välimuse üks tunnuseid on nende suured nahkhiire-kõrvade moodi kõrvad. Need on suured, laiad, otstest ümmargused ja kikkis. Kõrvad on mõnel isendil suuremad, mõnel väiksemad, kuid need peaksid olema kehaga proportsioonis. “Nahkhiire” välimusega on koerad kõige rohkem 4-6-kuuselt, siis on kõrvad suured ja pea pole jõudnud järgi areneda. Irja Lipp lisab, et prantslased on oma arenguga “päris valmis” 3-aastasena.
Kehaehituselt on prantslane madal ja tugev. Ta on üsna väike koer, kaalub 8-14 kilo, turjakõrgus ca 35 cm. Suuruse osas on trend väiksema isendi poole, kuigi Irjale endale meeldivad just suuremad koerad. Irja tõdeb, et väiksematel prantslastel on probleeme sünnitusega ja hingamisega.
Keha ei pea olema enam tikutopsi-kujuline, võib olla pigem ruutjas, pikkust on lubatud veidi rohkem. Peab olema ka seljalang.
Prantsuse buldogil on võimas nelinurkne pea ning veidi rippuv nahk tekitab talle omaseid kortsukesi. Koera koon on lühike ja sissesurutud, huuled on rippuvad. Neil on lai ja lühike nöbinina. Koera alalõual on esimestel hammastel risthambumus. Alalõug ei tohi olla liiga ees. Seda on võimalik aretustööga ka vältida.
Silmad on suured ja ümmargused ning tumedat värvitooni.
Nende esijäsemed on veidi lühemad kui tagumised, neil on lihaselised, tursked ja kompaktsed reied. Tuleb siiski mainida, et nad liiguvad palju kiiremini, kui nende kehaehitus eeldada laseb.
Kasukas on neil väga lühike, tihe, läikiv ja pehme. Karvkate võib-olla fawn, brindle, valge-fawn, valge-brindle. Keelatud värvid on kreem, must kõrbepiirdega, sinine ja pruun.
Karvahooldus on lihtne. Neid on vaja vaid kummiharjaga harjata ja hoida kuulmekäigud puhtana.

Iseloomult seltskondlik ja nutikas
Prantsuse buldog on seltskondlik, rõõmsameelne, reibas, tähelepanelik, armastusväärne ja veidi isepäine. Nad on mängulised, lõbusad, humoorikad, võivad olla veidi armukadedad, kui omanik ei pööra neile piisavalt tähelepanu. Nad tahavad olla üks osa perest ja ei taha olla üksinda. Üksi hakkab neil igav, kahekesi on neil kindlasti parem, siis ei tehta ka sedavõrd palju lollusi ega rumalusi.
Prantsuse buldog on valmis alati igasugu tegevusteks, kasvõi mänguks lastega või lausa tegutsemiseks lapsehoidjana. Lastega tuleks arvestada, et prantsuse buldog on ikkagi üsna tugev koer, mistõttu ei tasuks väikse lapsega koera päris üksi jalutama saata.
Prantslased hauguvad vähe ja on üsna enesekindlad. Nad saavad läbi ka teiste koertega, kuid nad on iseloomult julged ja võivad tulla mõnikord liiga ”lähedale”, mistõttu võib tekkida mõnikord ka tülisid. Samas on Irja tütrel Mall Parvil kodus tiibeti mastifid ning prantsuse buldogid saavad nendega väga hästi läbi.
Võimuvõitlust võib ikka esineda. Irja peres on karjajuht 8-aastane emane Eloise. Noored emased koerad küll üritavad, kuid seni on Eloise kindel liider.
Irja naerab, et tema isased on “tollid”, nad on küll suured, kuid ülimalt rahulikud.
Huvitaval kombel liiguvad prantslased igati nobedalt, hüppavad kõrgele. Irja kinnitab, et prantslastega pole mõtet ette võtta meeletuid maratone ega lasta neil joosta jalgratta kõrval, sest selleks on olemas teised tõud, kuigi ka Eestis on selliseid omanikke, kes prantslastega seda teevad.
Irja koertele on oluline pall, nad tahavad palliga mängiga. See tõmbab nad käima. Selles on võimalik mul endalgi veenduda, kui Irja koertele õue palli toob.

Lihtne treenida
Treenimisele on prantsuse buldogid igati altid. Nendega võib harrastada lisaks koertenäitustele ka sõnakuulelikkust, jälje-trenni, koeratantsu. Treenimine on lihtne, kuna nad on nutikad ja õpivad kergesti. Treenimisel tasub olla pehme ja mitte tõsta häält. Ka kodus meeldib prantsuse buldogidele rahu ja vaikus.
Prantsuse buldogid võivad olla ka head teraapiakoerad. Irja teab selliseid prantsuse buldoge, kes on abiks lastele, kel on probleeme kirjutamisega või ka hüperaktiivsetele lastele. Nad on ka head inimesetundjad. Irja kiidab Eloise’i, kes uriseb just halbade inimeste peale. Nii on paaril korral juhtunud, ja hiljem ongi selgunud, et need inimesed ongi üsna halvad olnud!

Milline peaks olema omanik?
Omanik võiks olla aktiivne inimene, kes on ka ise veidi jäärapäine ja keda ei häiri öine norskamine. Inimene võiks olla ka selline, kes laseks koeral kaasa lüüa argipäevastes toimingutes.

Tähelepanu!
Veekogude ääres tasuks olla selle tõuga ettevaatlik, sest paljud prantsuse buldogid ei püsi pinnal, kuigi nad isegi oskaks ujuda. Nende keha mass ja jalgade pikkus on ebakõlas, mistõttu võib veepinnal püsimine olla keeruline. Irja kinnitab, et osad isendid ujuvad, osad mitte. Ohtlikud võivad lisaks veekogudele olla ka kodubasseinid. Sinna hüpanud prantsuse buldog ei saa sealt lihtsalt enam välja. Nii on kaotanud ka Irja ühe oma koerte järglase.

Hingamisraskused teevad muret
Nii nagu mitmed teised lühikoonulised koerad, võib ka prantsuse buldogil olla hingamisraskusi. Hingamisraskused võivad ilmneda hääleka hingamisena, kohinana või lausa röginana, köhana, magades norskamisena või tugeva rindkere liikumisena, kui koer hingab. Mõnedel isenditel on hingamisteed sedavõrd kitsad ja hingamisprobleemid nii tõsised, et neile tuleb teha lausa hingamisteid laiendavaid lõikusi.
Ninasõõrmeid ja suulage opereeritakse, kuigi osadel kaovad probleemid ise ära, osadel süvenevad.
Kuna esineb hingamisprobleeme, siis võib see viia ka kuumahalvatuseni või piirata mõne koera liikumisvõimet. Kergemate juhtumite korral esineb hingamisraskusi vaid kuuma ilmaga või koormuse all. Abiks on jahutavad vestid, jahutavad matid.
Esineb allergiaid, probleeme võib olla seljas diskidega. Allergia on Irja arvates suur ja lai mõiste, mis paljuski sõltub toidust. Kui koer on allergiline, siis ei tasu kuivtoitu anda, tuleks proovida kodutoiduga.
Ka ripsmekarvadega võib olla probleeme, need võivad hakata kasvama sissepoole.
Võrreldes mõne teise tõuga on prantslased siiski suhteliselt terve tõug.
Irja lisab, et prantsuse buldogite kasvatajad teevad enamus koertele ka terviseuuringud (süda, silmad, põlved), et tõugu tugevdada ning vältida probleemseid koeri aretuses. Kui inimestel on huvi võtta endale prantsuse bulldog, siis tasuks vältida ikka ilma tõu-paberiteta koera võtmist ning vaadata endale koer vastavatest kennelitest, sest nii on asjad paljud kindlamad.

Marko Tiidelepp
Fotod: Meeli Tulik

0 kommentaari Lisa kommentaar