lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Prakitiline: Kuidas kaitsta ilusat aeda lemmiklooma eest?

Kas lemmikloomade ja kauni koduaia kooseksistents on võimalik? Kuidas tulla toime pissikahjustuste ja kraapimisega?

Paadunud loomaarmastajana, kel vähemasti üks, aga tihti ka rohkem lemmikuid peres olete te samavõrra andunud hobiaednik ehk teie unistuseks on kaunis koduaed ümber maja.
Paraku mõjub aga koera (ja ka kassi!) piss okaspuudele ülimalt laastavalt. Rääkimata junnidest eesaiamurul (need saab küll üsna valutult vargsi varahommikul ära korjata) ja üles kraabitud istikutest, mille te äsja vaimustunult olete soetanud.

Kassi- ja koerapiss
Legendil, nagu oleks kassipiss erinevalt koera omast okaspuudele ohutu, pole aednike sõnul alust – mõlemat ei talu enam-vähem ükski okaspuu. Ainult kuused miskipärast saavad vähem kannatada või siis lihtsalt loomad neile endile teadaolevail põhjusil ei armasta nende peale pissida. Eriti õrnad ja tundlikud on näiteks okaspuude kääbusvormid.
Kui loom väikese okaspuutaime üleni ära kastab, sellest enam üldjuhul asja ei saa. Suurematel puudel jääb ülemine osa, kuhu loom sirtsutama ei ulatu, tavaliselt ellu. Aga selline taim, millel ellujäämisšansid on, peaks olema vähemalt meetrine. Okaspuu oksad, mille peale loom on lasknud, lähevad esmalt mustaks ja siis kuivavad ära ning asjatu on lootus, et selline musta värvi koht taastub. Sellised oksad tuleb lihtsalt välja lõigata. Suurematel ja vanematel elupuudel kasvab välja lõigatud auk heal juhul ajapikku täis, hästi suurtel puudel on sellised kevadised augud isegi juba suve lõpuks täis kasvanud.
Lehtpuud ja -põõsad on okaspuudest tunduvalt vastupidavamad. Kuigi põuaga võtab piss ka nende lehed päris krõbedaks ehk siis kuivatab ära. Puitunud okstele selline uriinirünnak siiski eriti ei mõju ja järgmisel kevadel peaks eelmisel aastal pissi tõttu lehed kaotanud põõsas taas kõbus olema.

Abi steriliseerimisest ja keemiast
Esmaabi saab täispissitud taimede puhul veest. Seda aga ainult siis, kui ruttu tegutsete. Kohe, kui näete, et keegi teie taimedele soristab, uhage puu või põõsas rohke veega üle. Kõige efektiivsem on surve all juga aiakastmisvoolikust.
Kui tahate kindla peale välja minna, on kõige radikaalsem variant teha karm valik: kas koduloomad või ilus aed, kus palju okaspuid. Kui aias koeri-kasse pole, ei tüki sinna ka võõrad loomad – pole vajadust vastastikku märke maha panna.
Pisut abi on ka lemmikloomade steriliseerimisest (emasloomad) ja kastreerimisest (isasloomad), sellised loomad ei kipu nii palju territooriumi märgistama. Isastel kassidel võtab kastreerimine alati uriinilt ära selle nö iseloomuliku kõutsilõhna.
Juhuslikult läbiastuvate koerte-kasside vastu aitab mingil määral ka spetsiaalne keemia, näiteks firma Pest-Chemical koerte-kasside peletusvahend Pink Nit. Vahendit tuleb esimese nädala jooksul kohtadesse, kuhu loomad kas juba varem on pissinud või mis neile eriti meeldida võiks, pritsida iga päev või vähemasti üle päeva. Edaspidi võib harvem pritsida, aga teha tuleb seda nii kaua, kuni loomadel halb harjumus kaob.
Enne puu või põõsa täielikku ülepritsimist tasuks siiski väiksemas mahus proovida, kuidas taim kemikaali talub. Taimi võib pritsida ka näiteks sidruniveega (toimib hästi toas, kui kassid taimi närima kipuvad), see loomadele ka miskipärast ei meeldi, kuigi on ka erandeid: mõnele koerale sidrunilõhn just meeldib. Tõsi, suurema aia puhul läheb selline meetod üpris kalliks, sest sidruneid kulub ikka kilode kaupa.

Raivo Rande

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar