Peeter Vähi kass on „Klaaspärlimängu” kunstiline nõustaja
Kassike Taavet on kultuurne loom. Muusikat tunneb hästi, heliloojatega möllab nagu võrdne võrdsete seas ning Facebooki sõpradega suhtleb nii ise kui ka inimese abiga.
Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ja kas mõni lemmikloom oli ka teie lapsepõlvekodus?
Kui olin saamas kuueseks, küsisid isa-ema, mida sooviksin kingiks. Pigem oleksin eelistanud veidi teistsugust küsimuse asetust – KEDA sooviksin kingiks. Igatahes oli üheselt selge, parim sünnipäevakink oleks väike koerakutsikas. Ja nõnda saigi paljudeks aastateks meie pere täisväärtuslikuks liikmeks lühikeste jalgadega taks.
Milliseid lemmikloomi olete oma elu jooksul pidanud?
Vastus on igavavõitu, sest ma ei saa lugejat üllatada eksootilise loeteluga, et – vau! – krokodill, kobra, kilpkonn, varaan, ahvipärdik jne. Pole olnud au omada isegi küülikut, hiirt, kanaarilindu ega akvaariumikalu. Üksnes koerad.
Tegelikult oleks ju päris tore saada lapsepõlves kutsikaomanikuks, saada koos koeraga täiskasvanuks ning hiljem koos vananeda. Fantaseerigem: saanud 75 aastaseks, istub teie sünnipäevalauas elukogenud koer, kes on vaid mõne aasta võrra noorem. Te olete õppinud teineteist mõistma. Koerast sõber vaatab teile tähendusrikkalt otsa ning ta pilgus pole raske märgata aastakümnete jooksul omandatud „koera-filosoofilist“ tarkust.
Paraku on aga looduses asjad seatud teistmoodi, inimese eluiga on üldjuhul kordi pikem koera omast. Ja nii mõnelgi koeraomanikul tuleb korduvalt läbi elada neid kurbi hetki, mis tähistavad igaveseks ajaks lahkumist oma truust sõbrast.
Nõnda ka mul, peale juba eespool nimetatud taksi on meie maja valvanud saksa lambakoerad Liisa ja Sally. Mõnda aega olen peavarju jaganud lumivalge Pürenee mäestikukoeraga.
Praegu on teie kodus kass Taavet, millal ja kuidas tema teie perre sattus?
Tegemist on „leidlapsega“. Tiina Jokinen leidis ta 2009. aasta augustis Saaremaalt ühest Sõrve poolsaare lõunatipu metsatukast. Keegi ei tea, kuidas see umbes nädala vanune kassihakatis sinna üksildasse paika sattus. Võimalik, et kassiema kandis poegi ühest paigast teise ning näiteks rebase eest põgenedes oli sunnitud beebi maha pillama.
Leidmise hetkel oli kassipoeg väikese hiire suurune ning silmad mõistagi veel avanemata. Lootus, et sellises haletsusväärses seisundis olend ellu jääb, oli üsna väike. Inimene ei suuda tavaliselt vastsündinud kiisule asendada kassiema. Kuid tänu Tallinna Loomade Kiirabi Kliinikule õnnestus väike olevus päästa peaaegu kindlast surmast.
Eelkõige võlgneb kass oma elu säilimise eest tänu meie heale sõbrale, loomatohter Ainile, kes oli valmis imepisikest patsienti vastu võtma ja ravima väljaspool tööaega, millal ja kus iganes, kord isegi oma koduköögis.
Taavetil on Facebookis oma konto. Ehk räägite sellest pisut lähemalt?
Taavet on väga eriline kass. Ta on absoluutselt valge, ühegi teist värvi karvata, tüüpiline albiino. Üks silm on kollane, teine helesinine. Friedrich Nietzsche unistuseks oli näha ühiskonna arengu tipmise saavutusena nn Üliinimest (saksa k Übermensch). Päris samas kontekstis ta loomadest küll ei rääkinud, kuid parafraseerides saksa filosoofi, julgeksin öelda, et Taavetil on jäänud Überkatze’ni vaid üksainus samm.
Teie info on tõene, tõepoolest on Taavetil oma Facebooki konto ning pea 900 sõpra. Nende hulgas liigikaaslasi – kasse, kuid enam siiski olendeid, kes liigituvad Homo sapiens sapiens alla.
Kui rääkida tegevusaladest, siis on sõprade hulgas absoluutses ülekaalus muusikud, kuid on ka ministreid, linnapeasid, ajakirjanikke, fotograafe ja kõiksugu muud rahvast. Kel asja vastu huvi, palun külastage www.facebook.com/kass.taavet lehekülge. Taavet on tõeline arvutifriik, pärast hommikusööki on teda raske sülearvutist eemale meelitada. Talle meeldib esikäppadega vajutada nuppe arvutiklaviatuuril, samuti võib ta tundide kaupa jälgida ekraanil toimuvat.
Soovides jääda lugejate ees ausaks, pean tunnistama, et Facebooki sõpradega suhtlemisel on tal siiski abiks kahejalgne sõber. Kuid see pole mina. Siiski, paljude muusikutega on Taavetil on ka otsesed suhted arvuti vahenduseta. Kui nimetada vaid mõningaid, siis näiteks Arvo Pärdiga on ta saavutanud erakordselt omameheliku kontakti, kuid mängu ja hellitustena alanud suhtlemine Andres Mustoneniga arenes lõpuks tõeliselt veriseks käsikähmluseks (muide, Taaveti võiduga). Nimega Taavet ju assotsieerub esmalt legendaarne Iisraeli kuningas, kes elas umbes 3000 aastat tagasi ja keda traditsiooniliselt peetakse Jeesus Kristuse kaugeks esivanemaks.
Meie Taaveti puhul pole siiski põhjust otsida seoseid juuda hõimuga ega kassiomanike ambitsiooni viidata veresugulusele Jeesusega.
Taavet on ka festivali „Klaaspärlimäng“ kunstiline nõustaja. Kuidas tal see nõustamine käib?
Selle küsimuse toonist kumab kergelt läbi, et tegelikult tahate küsida, on’s see mingi nali või mis... Kas ta ikka päriselt on festivali kunstiline nõustaja? Küsiksin vastu: kas Kalevipoeg oli ikka päriselt see, kellest jutustas Kreutzwald?
Kass tähtsal ametipostil – selles polegi lõpuks midagi nii eriskummalist. On ju laialt teada, et Alaskal asuvas Talkeetnas on alates aastast 1997 pidanud linnapea ametit ei keegi muu kui kass nimega Stubbs. Temast on rääkinud suured TV- ja raadiokanalid, kirjutanud mõjukad väljaanded nagu „The Wall Street Journal“, sotsiaalmeedia ja arvukad veebisaidid.
Kui aastal 2012 lõppes „Klaaspärlimängu“ festivali koostöö senise kunstilise nõustaja Risto Joostiga, oligi kätte jõudnud Taaveti tähetund.
Aga milles seisneb nõustamine?
Taavet istub pea alati mu kõrval, kui kuulan muusikat, mida on välja pakkunud festivali potentsiaalsed esinejad. Kassi reaktsioonid on ühemõtteliselt selged – talle kas meeldib see muusika või ei meeldi. Ta ei oska teeselda ning tema muusikalised eelistused pole mõjustatud moevooludest, trendidest ega tuttavate muusikaprofessorite maitsest.
Oleme Taavetil täheldanud küll teatud kuulmishäireid, kuid see pole teda takistanud täitmast oma kunstilise nõustaja rolli. Muide, Beethovengi komponeeris mitmed oma geniaalsed teosed – nende hulgas Sümfoonia nr 9 koos „Oodiga rõõmule“ – oma elu viimastel aastatel vaatamata üha süvenevale kuulmisvaegusele.
Milliseid toite Taavet armastab süüa?
Kuigi meie pere kahejalgsete liikmete toidulaual ei ole kohta liharoogadel, pole Taaveti toidusedelis seni olnud märgata pürgimusi taimetoitluse suunas.
Mida põnevat on Taavet viimasel ajal korda saatnud?
Kasside tüüpilise tegevusega – hiirte jahtimisega – Taavet ei tegele, sest meil kodus lihtsalt pole hiiri. Minu kui helilooja viimased kuud on möödunud komponeerides ulatuslikku Aafrika-teemalist teost vokaalsolistidele, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile. Enamasti on kass istunud mu kõrval ning sarnaselt „Klaaspärlimängu“ repertuaari valimisega on ta ka heliloomingu puhul kehakeelega selgelt märku andnud, milline muusikalõik on enam õnnestunud ja milline vähem. Homo sapiens’i ja Felis catus’e „heliloomingu-tandemi koostööprojekt“ pealkirjaga „Müstilisel Kaydara-maal“ tuli esiettekandele 10. oktoobril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 11. oktoobril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
Kas Taavet elab teil toas või on õuekass?
Ta on toakass ja mõnikord on mul väga kahju, et tal puuduvad võimalused õues läbikäimiseks teiste liigikaaslastega. Taaveti suhtlemised kenade kassineidudega piirduvad Facebookiga.
Kas kavatsete veel mõne lemmiklooma võtta oma perre?
Hetkel pole sellekohaseid kavatsusi, kuid mõnikord toimuvad asjad planeerimata. Ka Taaveti leidmiseks polnud ju mingeid eelnevaid plaane tehtud.
Hillar Kohv