lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

Õnnelik papagoi hakkab rääkima

Kui papagoil on mõnus olla, ta tunneb end ­tur­­valiselt ja tema vajadused on täidetud, hakkab ta rääkima, kinnitab linnutreener.

Katarina Bright on südamlik ja tark linnu-inimene, kelle armastusest oma papagoi vastu on alguse saanud terve rida toredaid ettevõtmisi.
Neli aastat tagasi jagas Katarina Lemmiku veergudel oma kogemusi papagoi dresseerimisel. Kui ta sai enesele Aafrika hallpapagoi Robbie, oli lind metsik – rabeles ringi ning tegi enesele ja perenaisele haiget. Rääkimisest ja sõprusest oli asi kaugel! Katarina otsis abi, kuid tõdes, et Eestis ei tegele keegi papagoidega sügavuti. Neid peeti vaid dekoratiivsete puurilindudena – ilus vaadata ja tegelema justkui ei peagi... Kindlasti oli ka Eestis tarku linnupidajaid, aga paraku nad ei avalda oma kontakte ega tee reklaami.
Tuli hakata endal õppima. Katarina uuris ja luges ja suhtles linnukasvatajatega üle maailma. Katarina omandas lindude treenimist õpetavad videod ning hakkas koos Robbiega tasapisi tööle. Tulemused olid suurepärased – lind leebus ja hakkas oma perenaisest rõõmu tundma, selgeks sai rida trikke ja sõnu – muuhulgas oskab Robbie öelda ka „Ajakiri Lemmik“ .
Koos perenaisega teeb Robbie lahedaid trikke. Eelmisel kuul said jalgpallifännid kaasa elada Robbie ennustamisvõimele – enamike mängude tulemused ennustas lind ette, võttes enne mängu algust noka vahele just selle maa lipuga mängukaardi. Loomulikult ei tule sellised trikid ja mängud iseenesest: selle taga on Katarina ja Robbie ühine töö.
Katarina Brighti aga võiks nimetada Eesti lemmiklindude kaitseingliks, sest suur osa tema tegemistest on seotud just sellega, et siinsed linnupidajad infot saaksid ja et lemmiklindudel siin tore elada oleks.
Juba sel aastal alustab Märjamaa lähistel tegevusega ilus ja võimas Papagoi Keskus. Kindlasti avab see uksed lasteekskursioonidele ja täiskasvanud linnusõpradele, samuti tuleb sinna lemmiklindude varjupaik ning linnuhotell aga sinna ekskursioonid ei pääse.
„Mulle on väga palju öeldud, et vähe sellest, et niisugust ettevõtmist on Eestisse vaja, seda on lausa hädasti vaja,“ kinnitab Katarina.

Vabatahtlik linnupäästja
Iga Lemmiku lugeja teab, et loomaarmastusel on ka valus varjukülg – kõik need õnnetud koerad ja kassid, kes on kunagi uudishimust võetud, mõne aja pärast aga hüljatud.
„Lindudega pole olukord parem,“ on Katarina Bright kogenud. „Võetakse papagoi, siis aga avastatakse, et lind ei vasta ootustele ning „kuidagimoodi“ pääseb linnuke lahti ja kaob. Või siis tuuakse ta loomakaitse liitu, saatesõnadeks jutt, et „keegi jättis minu juurde, aga ma ise ei saa teda pidada“.
Koertele ja kassidele on igas maakonnas  olemas varjupaigad. Lindudele polnud midagi... Kuni Katarina appi tuli.
Märjamaal elav naine on kordi käinud vabatahtlikuna mõnd kodust eksinud lemmiklindu päästmas – korra lausa Õismäe kortermaja sodišahtist. Kui keegi leidlindu omaks ei taha tunnistada, on Katarina viinud õnnetukese koju, hoolitsenud ja ravinud ning leidnud uue kodu.
„Tegelikult on sellise ettevõtmise korraldamine oma kodus väga vale,“ tunnistab Katarina. „Täpselt samamoodi nagu poleks kellegi kodus õige koht koerte varjupaiga pidamiseks – uus tulija vajab ravi ja rahu, oma-kodu-inimesed ja loomad-linnud aga vajavad stabiilset elurütmi. Koduseinte vahel on mõlemat korraga praktiliselt võimatu saavutada.“
Raskuste kiuste on Katarina siiski ka kodus väga palju teinud. Ta teeb koostööd linnuarsti Andrus Joostiga, tänu kellele on naine lemmiklindude tervishoiu ja ravi kohta palju õppinud. Ta on loob võrgustikku inimestest, kes soovivad saada endale lindu – ning selle asemel, et lemmiklind poest osta, soovivad võtta ta varjupaigast.
„Pea iga kuu on mõni lind abi vajanud,“ tunnistab Katarina. Üks Lasnamäelt päästetud väike sinine viirpapagoi aga sai peres kasvavatele lastele nii armsaks, et see lind otsustati enestele jätta.

Suleliste hotell
Taas pöördub linnujutt korraks koertele-kassidele – kui neid pidav ini­mene peab natukeseks ajaks ära sõitma, on tal võimalus oma lemmik turvaliselt hotelli usaldada. Linnuhoidu pakutakse Eestis marginaalselt – näiteks teab Katarina üht ühetoalises korteris elavat naist, kes on nõus linde eneste juurde võtma, kuid kes seda kusagil välja ei reklaami. „Ega seda ruumi seal ju õigupoolest mitme linnu jaoks korraga ei olekski,“ nendib Katarina.
Katarina ise on samuti inimestele vastu tulnud ning mõneks ajaks lemmiklinnu hoiule võtnud, kuid taas tuleb meelde tuletada, et kodu pole selliseks ettevõtmiseks kõige mõnusam koht.
Papagoi Keskusesse plaanitav linnuhotell on sajakohaline – seega pole vaja karta, et komandeeringusse sõitjal tuleb muretseda, kas tema lind ikka hoiule võetakse.

Anne-Mari Alver

Jätkub ajakirjas Lemmik.

0 kommentaari Lisa kommentaar