Ngamba šimpansite saarel leidub geeniusahve – Ajakiri Lemmik

Paljudes Kesk- ja Lääne-Aafrika piirkondades tegutseb suurel hulgal salakütte, kes tapavad kohalikke metsloomi erinevatel põhjustel.

Üheks nende eesmärgiks on saada metsloomaliha (bushmeat, wildmeat ehk game meat), näiteks šimpansiliha, mille tarvitamine on Aafrikas ääretult populaarne. Samuti leidub maailmas palju selliseid inimesi, kes soovivad oma lemmikloomaks mõnda eksootilist elukat, nagu näiteks ahvi. Sellest johtuvalt jõuti ühel hetkel selgusele, et ka metsikud ahvid vajavad oma varjupaika, kus nad saaksid rahulikult elada ja ei pea võitlema hädaohtudega.

Ahvide varjupaik Victoria järves

Ngamba saar Ugandas Aafrika keskosas ongi maailmas kõige rohkem tuntud seepärast, et 1998. aasta oktoobris avati seal šimpansite rehabilitatsioonikeskus, kus on hooldajate valve all pidevalt poolsada vanemateta jäänud ahvi, kes on kokku kogutud Ugandast ja teistest Aafrika riikidest. Näiteks 2012. aastal sattusid Ngamba saarele neli väikest šimpansitüdrukut – Cocoa, Minni, Medina ja Sara, kes toodi Ugandasse Lõuna-Sudaanist, kuhu nad omakorda olid salakaubana jõudnud Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Nende vanemad olid arvatavasti langenud salaküttide ohvriks.Mõned ahvibeebid ongi suudetud päästa enamasti salaküttide, aga ka loomakaubitsejate käest, kuid nad pole oma vanemate hukkumise järel suutelised ürgmetsas enam üksinda ja iseseisvalt hakkama saama. Noored šimpansid ei elaks üle üksindust ja toidupuudust, mistõttu nende eluiga jääks üsna lühikeseks. Seetõttu tuuaksegi nad varjupaika Ngamba saarele.Kaitseala juhib organisatsioon Šimpansite Kaitseala ja Metsloomade Kaitseühing (Chimpanzee Sanctuary & Wildlife Conservation Trust, CSWCT), mis koosneb kuuest organisatsioonist. CSWCT ei juhi ainuüksi ahvikaitseala, vaid teostab ka arvukaid projekte, mis puudutavad šimpansite kaitsmise erinevaid aspekte. Nendeks projektideks on näiteks haridusprogrammid, selgitustöö elanikkonna hulgas, ökoturism, metsloomade loendamine jms.Saar on muudetud kompostkäimlate, vihmaveekogumise, nõuetekohase jäätmekäitluse ja päikeseenergiaga, millest piisab elektri ja sooja vee saamiseks, võimalikult keskkonnasõbralikuks. Pidevalt parandatakse ka tingimusi, milles loomadel tuleb elada. Ehitati mitu uut majakest, et ahvidel oleks rohkem ruumi askeldamiseks. Samuti rajati uus koridor, mis ühendab majakesi metsaga. Loomakliiniku jaoks ostetakse erinevaid ravimeid ning verevarude säilitamiseks on olemas päikeseenergial töötav külmik. Rahvusvahelise Loomade Kaitsmise Fondi (International Fund for Animal Welfare, IFAW) rahade eest osteti mitu uut kiirkaatrit, et tagada eluliselt tähtis ühendustee saare ja mandri vahel.Kaitseala töötajad teevad kõik endastoleneva šimpansitele normaalse eluolu tagamiseks. Kuna saarel on puutumatu troopiline vihmamets, siis on ahvid väljaspool peaaegu igasugust hädaohtu. Siiski on loomahooldajad aeg-ajalt leidnud saareltki salaküttide püünisraudu.Kuigi šimpansite kaitsmiseks on välja töötatud mitu konventsiooni ja neid kaitsevad ka Uganda ja teiste riikide seadused, on nad endiselt suures hädaohus, sest salakütid pole neid rahule jätnud ning jahivad neid liha ja loomakaubanduse eesmärgil. Ka metsade maharaiumine ja põllumajandusliku tegevuse laiendamine ei mõju šimpansite eluolule kuigi hästi.Ngamba saare ahvide kaitsealal (Ngamba Island Chimpanzee Sanctuary) on olemas ka oma veebileht, mis asub aadressil https://ngambaisland.org

Allan Espenberg

Jätkub ajakirjas…

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.