Naljamees Raimo Aas sai minia küüliku endale
„Kõige keerulisem on valvata, et loomake elektrijuhtmeid läbi ei näriks,” tutvustab Raimo toaküüliku pidamisega seonduvat.
Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ning millised loomad olid teie lapsepõlvekodus?
Kuna lapsepõlv möödus põhiliselt maal, siis olin juba varajases nooruses kõikide loomadega sina peal. Eriti meeldisid mulle hobused. Unistasin saada tallimeheks. Oli ka koer Murra, keda kutsusime Muruks, et vältida väärarusaamu meile külla tulnud inimestes.
Kuidas te oma praeguse küüliku saite?
Meil on majas praegu küülik. Küülik on minia oma. Ta võttis selle siis, kui tal meie poega veel ei olnud.
Nüüd on aga küülik rohkem nagu minu ja minu naise oma, sest minial on meie poja eest on huvitavam hoolitseda.
Millised lemmikloomad on olnud veel teie peres?
Koer ja kass on olnud. Ka kalad ja hamstrid on olnud. Need on võetud laste pärast. Kõik need loomakesed on surnud loomulikku surma.
Kus küülik elab, kas õues puuris, või elutoas?
Küülik elab elutoas televiisori kõrval puuris. Mõnikord viiakse ta õue. Seal istub ta meelsasti auto all.
Millist toitu teie küülik süüa armastab?
Ta sööb pähkleid, rohtu, juurvilja, seemneid. Ka oma väikseid pabulaid armastab näksida.
On ta ka midagi eriskummalist korda saatnud?
Ta närib meelsasti juhtmeid. Tema kohta see midagi eriskummalist pole, aga meile kaunikesti tüütu. Voolu alla ta ei jää, aga meie võime vooluta küll jääda. Püüame vältida olukorda, kus peab juhtmeid isoleeriga paikama. Kui tuju paha, võib ka sõrme hammustada. Tegelikult on ta ikka väga armas.
Millised on tulevikuplaanid, kas kavatsete veel mõne lemmiklooma oma perre võtta?
Tulevikus püüame ilma loomadeta läbi ajada, sest mul on raskusi juba iseenda eest hoolitsemisega.
Hillar Kohv