Üks selgitus selle kohta, miks sebral on triibud, ütleb, et sebra tumedad triibud jahutavad looma keha kuuma päikese käes.
Nii tore kui see müüt ka ei tunduks, lükkasid Lundi Ülikooli teadlased selle oma katsetega ümber.Kas teadsite, et küsimusele, miks sebral on triibud, otsis vastust juba Charles Darwin, kuid aegade jooksul on vähemalt kaheksateist erinevat teooriat. Teaduskirjanduses levinumad on näiteks:Triibud on kaitsemuster kiskjate vastu, sest tekitab vaatamisel segadust.Triibud toetavad sebradevahelist sotsiaalset suhtlemist.Triibud kaitsevad tüütute putukate vastu.
Triibud reguleerivad sebra kehatemperatuuri.
Uued katsedLundi Ülikooli bioloogile Susanne Åkessonile ei andnud see aga rahu ning ta tegi katsed, mis seadis kahtluse alla triipude mõju temperatuurile.Tema uurimisrühm alustas sellest, et uuris käsitlusi, kus seda kehatemperatuuri reguleerimist väidetakse. Neis oli välja toodud selgitus, et mustad triibud lähevad päikese käes olles kuumemaks kui valged triibud ning sel põhjusel tekivad triipude piirialadel väikesed õhukeerised. Need õhukeerised peaksid toimima kui väikesed ventilaatorid, mis keha jahutavad.Åkessonil ei jäänudki muud üle kui ise katsetada. Teadlased täitsid suured metalltünnid veega ning katsid need erinevat värvi nahaimitatsioonidega. Nahatriipe oli nii musta, valget, pruuni kui halli värvi.
Lemmik
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.