Ammu kadunud loomade ja lindude tagasitoomine tõotab liigilise mitmekesisuse kasvatamise asemel kiirendada väljasuremise äärel olevate liikide allakäiku, selgub uuest uuringust.
Geenitehnoloogia vallas toimunud revolutsioon on toonud võimaluse näha näiteks lihast ja luust mammutit lähemale kui kunagi varem.Küsimuse, kas see on üleüldse võimalik, asemel on tõusnud esile dilemma, miks seda teha.”Pealtnäha pole mõttel midagi viga. Tood ühe liigi tagasi ja maailma bioloogiline mitmekesisus kasvab ühe liigi võrra,” märkis uurimust eestvedanud Joseph Bennett Kanadas asuvast Carletoni ülikoolist.
“Kuid kui ma peaksin töö sõnumi kuidagi kokku võtma, siis on alati parem töötada elavate kui surnute kallal.”
Lihtsam oleks päästa veel elus olevaid liikeBennetti töörühma sõnul pole tegu aga niivõrd sirgjoonelise aritmeetikaga.”Liik tuleb pärast selle elluäratamist loodusesse ümberasustada ja asurkonna alal hoidmiseks selle eest aastaid järjepanu hoolt kanda. Tõenäoliselt hakkaksid seda tegema riiklikud agentuurid, kelle vahendid on niigi piiratud,” selgitas ökoloogiaprofessor.Teisisõnu, kui nende eelarve sellega paralleelselt ei kasva, tuleb teha ohverdusi. Seejuures kaaluvad juba ühe tagasitoodud liigi elushoidmisega kulud ülekaalult üles väljasuremise äärel olevate liikide eest hoolitsemisega seonduvad kulutused.Ökoloog rõhutas, et pilt muutuks mõneti kõrgendatud erahuvi olemasolul. Kui mõni sihtasutus või ettevõte oleks valmis lisaks liigi elluäratamisele valmis katma ka kõik ülejäänud kulud, võiks see tähendada tõepoolest bioloogilise mitmekesisuse kasvu.Tehtavad jõupingutused võiks parandada ka mõne teise lähedast ökoloogilist nišši täitva liigi eluolu.”Ent ükskõik kust otsast sa seda vaatad, saaks meie arvutuste kohaselt päästa selleks kulutatava raha eest 3 – 8 väljasuremise äärel, kuid veel elusolevat liiki. Seetõttu on raske näha, kuidas saab väljasurnud liikide tagasitoomist looduskaitsel põhinevate põhjendustega,” nentis Bennett.Ökoloog lisas, et igal aastal kaob maailmast tuhatkond liiki. Kandidaate, kelle väljasuremist ära hoida, oleks küllaga.Mõneti väiksemad oleks väljasurnud taimeliikidega tagasitoomisega seonduvad kulutused. Neid on hõlpsam kasvuhoones paljundada ja täita seejärel nendega loodusmaastikke. “Lisaks sellele on loomadel kultuur. Kui keegi üritataks näiteks mammutit ellu äratada, oleks tema kasuemaks elevant. Samahästi võiks gorilla kasvatada üles inimlapse.Osaliselt on ka seetõttu raske hinnata, kui palju “tõeliste” mammutite populatsiooni taastamine maksma läheks või kui võimalik see üldse oleks,” nentis Bennett.Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology and Evolution.
Jaan-Juhan Oidermaa
Novaator
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.