lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriipraktilinesisuturundusuudised

Loomaga tuleb käituda nagu inimesega!

Helve Särgava on kõige tuntum kohtunikuna. Aga lisaks sellele on tegu ka farmipidaja ning pühendunud loomasõbraga.

Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ning millised loomad olid teie lapsepõlvekodus?
Olen lihtne maatüdruk, kelle kodus olid lehm, lambad, sead, kanad ja muud linnud. Loomulikult ka kass ja koer. Igas maakodus, ka meil osalesid jõudu mööda loomade hooldamisel lapsed, eriti suvel heina tegemisel. Teadsin, et loomad on väga olulised. Praegu on mul kass (minu lemmik alati olnud), lastelaste rõõmuks mõned tõukanad ja mõni mesitaru.

Teil on ka Saida farm. Kui palju loomi seal on ning kas neil on ka nimed olemas?
Saidafarmil on kaheksa omanikku, mina olen  üks neist. Seoses tööjõu puudusega oleme pidevalt loomade arvu vähendanud. Praegu on lüpsilehmi 134, loomulikult mullikad, vasikad, pullid. Kuna meil on vähe lehmi, siis lehmadel on ka nimed.
Kui palju toitu kulub loomadele farmis talveks ära ning kas sel suvel oli sööda varumine lihtne?
Lehm on suur loom, selleks et ta piima annaks, peab saama ka piisavalt kvaliteetset toitu: kuiva heina, mahlast ristiku silo, jahu, mineraale, soola jne. Möödunud suvel ei olnud kuiva heina varumine lihtne, küllalt tihti sadas vihma, ega hein ei kuiva mõne tunniga, see võtab mitu päeva. Kui on päikest, tuult, sooja siis kuivab tuttu, pilvise ilmaga võtab aega.

Kas teete farmiloomadele ainult heina või näiteks ka silo?  
Silo on loomadele salatiks. Meie inimestena tahame ka iga päev salatit süüa, nii ka loomad.

Saida farmis töökäte puudust pole ja näiteks Ukrainast töölisi ei kutsu omale tööle?
Nagu meiegi, nii tean, et paljud farmid ja talud kasutavad võõrast tööjõudu. Uskumatu, et paljud poliitikudki hüüavad, et miks ei võeta kohalikke inimesi, kui töötuid on nii palju. See on äärmiselt solvav.  Tean, et farmid, kaasaarvatud meie, otsime pidevalt töötajaid Töötukassa kontorite kaudu, paneme ajalehtedesse kuulutusi, Kuldsesse Börssi jne. Töötud ei tule farmi, kuna tegemist on tööga, mille lõppedes pead end alati pesema, tõusma hommikul vara, farmid asuvad enamikus kohtades kus nii öelda muu elu on kadunud, majad tühjad, poodi pole, lasteaeda pole, jne.  Iga kuulutuse peale helistab alati ca 4-5 inimest, kes kohe ütlevad, et helistavad töötutoetuse jaoks.
Mõni ütleb, et kui oleks töö ruumis sees, siis tuleks. Noh, lehma ei saa panna kontorisse elama. Alkoholilembeste ja logarditega ei ole farmis midagi teha, ka farmis tuleb töötada täpselt, korrektselt.  
Loomadega tuleb käituda samaselt inimestega. Meie farmis, kui inimene tuleb tööle, olgu siis kohalik või  võõrtööline, on üks esimesi jutte, et ühtki looma ei tohi lüüa, kui see juhtub, siis tuleb kohe kott äraminekuks pakkida.

Mida te arvate sellest töökäte puudusest, et kui Ukrainast tööjõudu tuua ei saa, et siis jäävad talutööd tegemata?
Palgamaksmises ei ole vahet, kes töötab, kõigile makstakse võrdselt vastavalt tööle palka. See ei ole õige, et võõrtööline teeb tööd odavamalt. Iga omanik kulutab nende peale rohkem energiat, kuna pead ju neile kõike selgitama teises keeles. Samuti pead õpetama teises keeles. Aga kui tahad Eestis farmi pidada, siis pead.
Olen ikka mõelnud, et kuidas seda ei mõisteta, minu arvamus on, et kui võõrtööjõud keelatakse, siis nii mõnedki farmid lõpetavad. Samas ju igas farmis töötab ka palju kohalikke. Siis jäävad ka kohalikud ilma tööta. Ärksamad lähevad linna, ehk leiavad seal tegevust, elamispinna, teised täiendavad töötutoetuste saajate ridu, eestimaise toidu osakaal veel väheneb, on juba praegu väike.

Kas loomapidamine tasub üldse ennast praegusel ajal ära? Tulete nö ots- otsaga kokku, või laekub ka mingit kasumit?
Arvestades, et piim on odavam kui vesi, pole loomapidamine tulus tegevus. Kuna meil on alates algusest 1992.a. mahefarm ja meierei, kus teeme erinevaid piimatooteid, siis nagu ütleb juhataja Juhan Särgava, meil on ikka „nina vee peal“

Mis teeb rõõmu ja mis muret loomapidamise juures?
Lõpetaks ikka positiivselt, meie piimatooted on tarbijate poolt hinnatud. Nagu näha ka meie uus toode – juustukrõpsud. Kuna minu ülesanne on farmis ekskursioonide korraldamine, siis loodan, et Covidi viirus taandub ja jälle tulevad nii koolid, lasteaiad kui ekskursioonid teistest riikidest. Väga hingesoojendav, kui lapsed nii vaimustavalt silitavad lehma, vasikat. Eriti tore oli avatud talude päev, kõik farmi töötajad, olgu kohalikud või võõrtöölised olid ametis, rahvast nii palju – milline emotsioon”

Hillar Kohv

Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ning millised loomad olid teie lapsepõlvekodus?
Olen lihtne maatüdruk, kelle kodus olid lehm, lambad, sead, kanad ja muud linnud. Loomulikult ka kass ja koer. Igas maakodus, ka meil osalesid jõudu mööda loomade hooldamisel lapsed, eriti suvel heina tegemisel. Teadsin, et loomad on väga olulised. Praegu on mul kass (minu lemmik alati olnud), lastelaste rõõmuks mõned tõukanad ja mõni mesitaru.

Teil on ka Saida farm. Kui palju loomi seal on ning kas neil on ka nimed olemas?
Saidafarmil on kaheksa omanikku, mina olen  üks neist. Seoses tööjõu puudusega oleme pidevalt loomade arvu vähendanud. Praegu on lüpsilehmi 134, loomulikult mullikad, vasikad, pullid. Kuna meil on vähe lehmi, siis lehmadel on ka nimed.
Kui palju toitu kulub loomadele farmis talveks ära ning kas sel suvel oli sööda varumine lihtne?
Lehm on suur loom, selleks et ta piima annaks, peab saama ka piisavalt kvaliteetset toitu: kuiva heina, mahlast ristiku silo, jahu, mineraale, soola jne. Möödunud suvel ei olnud kuiva heina varumine lihtne, küllalt tihti sadas vihma, ega hein ei kuiva mõne tunniga, see võtab mitu päeva. Kui on päikest, tuult, sooja siis kuivab tuttu, pilvise ilmaga võtab aega.

Kas teete farmiloomadele ainult heina või näiteks ka silo?  
Silo on loomadele salatiks. Meie inimestena tahame ka iga päev salatit süüa, nii ka loomad.

Saida farmis töökäte puudust pole ja näiteks Ukrainast töölisi ei kutsu omale tööle?
Nagu meiegi, nii tean, et paljud farmid ja talud kasutavad võõrast tööjõudu. Uskumatu, et paljud poliitikudki hüüavad, et miks ei võeta kohalikke inimesi, kui töötuid on nii palju. See on äärmiselt solvav.  Tean, et farmid, kaasaarvatud meie, otsime pidevalt töötajaid Töötukassa kontorite kaudu, paneme ajalehtedesse kuulutusi, Kuldsesse Börssi jne. Töötud ei tule farmi, kuna tegemist on tööga, mille lõppedes pead end alati pesema, tõusma hommikul vara, farmid asuvad enamikus kohtades kus nii öelda muu elu on kadunud, majad tühjad, poodi pole, lasteaeda pole, jne.  Iga kuulutuse peale helistab alati ca 4-5 inimest, kes kohe ütlevad, et helistavad töötutoetuse jaoks.
Mõni ütleb, et kui oleks töö ruumis sees, siis tuleks. Noh, lehma ei saa panna kontorisse elama. Alkoholilembeste ja logarditega ei ole farmis midagi teha, ka farmis tuleb töötada täpselt, korrektselt.  
Loomadega tuleb käituda samaselt inimestega. Meie farmis, kui inimene tuleb tööle, olgu siis kohalik või  võõrtööline, on üks esimesi jutte, et ühtki looma ei tohi lüüa, kui see juhtub, siis tuleb kohe kott äraminekuks pakkida.

Mida te arvate sellest töökäte puudusest, et kui Ukrainast tööjõudu tuua ei saa, et siis jäävad talutööd tegemata?
Palgamaksmises ei ole vahet, kes töötab, kõigile makstakse võrdselt vastavalt tööle palka. See ei ole õige, et võõrtööline teeb tööd odavamalt. Iga omanik kulutab nende peale rohkem energiat, kuna pead ju neile kõike selgitama teises keeles. Samuti pead õpetama teises keeles. Aga kui tahad Eestis farmi pidada, siis pead.
Olen ikka mõelnud, et kuidas seda ei mõisteta, minu arvamus on, et kui võõrtööjõud keelatakse, siis nii mõnedki farmid lõpetavad. Samas ju igas farmis töötab ka palju kohalikke. Siis jäävad ka kohalikud ilma tööta. Ärksamad lähevad linna, ehk leiavad seal tegevust, elamispinna, teised täiendavad töötutoetuste saajate ridu, eestimaise toidu osakaal veel väheneb, on juba praegu väike.
Kas loomapidamine tasub üldse ennast praegusel ajal ära? Tulete nö ots- otsaga kokku, või laekub ka mingit kasumit?
Arvestades, et piim on odavam kui vesi, pole loomapidamine tulus tegevus. Kuna meil on alates algusest 1992.a. mahefarm ja meierei, kus teeme erinevaid piimatooteid, siis nagu ütleb juhataja Juhan Särgava, meil on ikka „nina vee peal“

Mis teeb rõõmu ja mis muret loomapidamise juures?
Lõpetaks ikka positiivselt, meie piimatooted on tarbijate poolt hinnatud. Nagu näha ka meie uus toode – juustukrõpsud. Kuna minu ülesanne on farmis ekskursioonide korraldamine, siis loodan, et Covidi viirus taandub ja jälle tulevad nii koolid, lasteaiad kui ekskursioonid teistest riikidest. Väga hingesoojendav, kui lapsed nii vaimustavalt silitavad lehma, vasikat. Eriti tore oli avatud talude päev, kõik farmi töötajad, olgu kohalikud või võõrtöölised olid ametis, rahvast nii palju – milline emotsioon”
Hillar Kohv

0 kommentaari Lisa kommentaar