lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Linnalinnud hakkavad varem laulma

Linn pole alati elusliikide vaenulik, tegid ­teadlased kindlaks. Linnud oskavad linna enda heaks ära kasutada.

Üle-euroopalisest uuringust selgub, et elu linnas paneb linnud kevaditi varem laulma ning toob kaasa ka nende sigimisperioodi pikenemise.
Rahvusringhäälingus tutvustas uuringu tulemusi Tartu ülikooli loomaökoloogia professor ja uuringu üks autoritest Raivo Mänd.

Võtsite osa rahvusvahelisest uuringust, milles jälgiti linnastumise mõju lindudele. Mis oli uurimuse täpsem eesmärk?
Eesmärk oli testida hüpoteesi, mille kohaselt linnades on lindude pesitsusperiood pikem kui linnade lähedal maapiirkondades. Eeldatav põhjus on linnade soojem mikrokliima, varasem kevad, kunstlik valgustus, paremad talvised ja varakevadised toitumisolud jms.

Milles seisneb teie uurimuse unikaalsus?
Seni oli uuritud ainult üksikuid linnuliike vähestes paikades, mis tõstatas küsimuse seni saadud tulemuste üldistamise võimalikkusest. Meie uuring haaras aga tervet hulka linnu ja linnalähedasi maapiirkondi üle Euroopa Rovaniemist Põhja-Soomes kuni Granadani Lõuna-Hispaanias, seega põhjast lõunasse ulatuval 3800 km pikkusel gradiendil. Kokku uuriti paljusid erinevaid linnuliike. Seetõttu oli esimest korda võimalik tuletada kõigi linnades pesitsevate linnuliikide kohta kehtiv üldine mudel, mis võttis korraga arvesse ka uurimisalade kliimaerinevused, liikide ökoloogilised iseärasused ja ka näiteks linnade suurused. Nii ulatuslikku uuringut standardse paariviisilise metoodika järgi (linn versus linnalähedane maapiirkond) pole linnaökoloogias enne tehtud. Eesti puhul toimus uuring Tallinnas ja lähedalasuval Viimsi poolsaarel.

Millist metoodikat kasutasite?
Metoodika oli standardiseeritud üle Euroopa. Lindude pesitsusperioodi pikkus tuletati matemaatiliselt laulvate isalindude arvu ja laulmise dünaamika järgi vastaval uurimisalal. Andmete kogumiseks registreeriti kevadsuve jooksul kindla pikkusega püsimarsruutidel kindlate vahemaade tagant regulaarselt kõikide linnuliikide laulvad isalinnud. Loenduste läbiviimisel kasutati Eesti ornitoloogiaühingu kõrgtasemel linnuvaatlejate Ingrid Ausi ja Andrus Jairi hindamatut abi.

Milliseid linnuliike vaadeldi?
Nagu öeldud, registreeriti kõik kuuldud linnuliigid, kuid täpsemas analüüsis võeti iga linna puhul arvesse vaid niisugused liigid, mida kummalgi paarilisel uurimisalal registreeriti vähemalt 20 pesitsuspaari. Euroopas kokku tuli selliseid liike 54, Tallinnas muidugi palju vähem. Arvukaimad uurimisalused liigid Eestis olid näiteks metsvint, kuldnokk, rasvatihane, musträstas, hallvares.

Sven Paulus
Tartu Ülikool

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar