lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriipraktilinesisuturundusuudised

Lemmikloomale on pühad raske aeg – aita teda!

Koledad paugud, igasugu näritav kraam uusaastahommikul ripakil, kuuseokkad käppade all – no ei ole need pühad lemmiku jaoks just loodud.

Stress kipub niiviisi ka kallale. Kuidas aidata oma loomal pühad üle elada, annavad nõu loomaarstid dr Kadri Kääramees ja dr Ingrid Hang.
Stress ei ole ainult inimese pärusmaa. Ka loomad stressavad! Lemmiku jaoks võib stressi tekitada päevarutiini muutus pühade ajal, küla­lised, koduse ruumi ümberkorraldamine – seda kõike tuleks arvesse võtta ja võimalust mööda stressi vältida või leevendada. Pühadeerutuses ei tohiks unustada, et loom on samasugune loom nagu ikka ja käitub liigiomasel viisil – ehk siis püüame mitte luua selliseid olukordi, kus see liigiomane käitumine põhjustab meile pahandust ja muret ning ärgem karistagem oma lemmikut selle eest, et ta liigiomaselt käitub. Kass ei mõista ega peagi mõistma, et vanavanaemalt päritud kuuseehe on kallis perekonnareliikvia, küülik ei taipa, et kenade vilkuvate tulukeste vahel looklev juhe ei ole närimiseks, koer ei tunneta intellektuaalsel tasandil, et kuhjaga piparkoogivaagen laual omab kultuurilist ja dekoratiivset funktsiooni, mitte pole lihtsalt kättesaadav toiduressurss.

Üks suuremaid ohuallikaid on kuusk oma okaste ja ehetega
Loomale ohtlikke asju, mida nad võivad sisse süüa, on õige palju. Sestap ei tohiks neile kättesaadavad olla ravimid, pisikesed allaneelatavad esemed, niidid-lõngad-paelad-nöörid (eriti kasside puhul), kilekotid (need, millel mingi hõrgutav toidulõhn küljes), klaasikillud, kuusekard, veini- ja šampusepudelikorgid jne. Tähelepanu tasuks pöörata igasuguste pühadekaunistuste paigutamisele või ka paigutamisest hoidumisele nii, et need ka lemmiklooma olemasoluga konflikti ei satuks – või nende olemasolu lemmikloomaga.
Üks suur ohuallikas on kuusk oma kaunistustega. Kuuselt langevad okkad võivad torkuda käppa või sattuda makku ja soolestikku (eriti ohtlik!), seega oleks mõistlik piisavalt sageli kasutada tolmuimejat ja hoida oma lemmikud okastest eemal. Samuti on olnud juhuseid, kus mõni isane koer kasutab kuuske oma põie tühjendamiseks. Kindlasti peaks olema lemmikule kättesaamatud kõik elektrikaunistuste juhtmed, et neid närida ei saaks. Samuti peaks asetama elava tulega küünlad nii, et saba liputamisel neid ei puudutataks. Kassiga peaks eriti ettevaatlik olema, sest tema võib ka ju laua peale vilkuvat küünalt uudistama ronida.
Kassid kipuvad ka säravate kuuseehetega mängima ja kui need maha kukkudes katki lähevad, on oht käppi vigastada.

Ilutulestik ei oleloomade jaoks
Kui on teada, et loom pelgab paugutamist, siis ei ole mõistlik võtta teda ilutulestiku ajaks õue kaasa. Pauku kartev koer võib paanikahoos end vigastada, rihmast lahti tõmmata, ära joosta ning auto alla jääda. Hirmunud koer võib väljaspool oma mugavustsooni muutuda ka agressiivseks.
Samuti võib koer saada ühest ilutulestikust eluaegse igasuguste mürade (tolmuimeja, mikser, föön jne) kartuse. Erinevalt koertest kassid niipalju paugutamist ei pelga.
Üks omanikest või koerale tuttav inimene peaks jääma koeraga tuppa, kus võiks mängida televiisor, raadio või kostuks mõni muu loomale tuttav heli. Looma rahustab ka temaga rääkimine. Samuti tasuks koeraga rihma otsas õues ära käia varakult enne ilutulestiku algust.
Kui on arvata, et loomal on mürakartusega probleeme, tuleks sellega tegelema hakata juba varakult (soovitavalt kuid enne), parim oleks konsulteerida nii käitumisnõustaja kui ka loomaarstiga. Lisaks käitumisteraapiale kasutatakse vahel vajadusel ravimeid (neid kirjutab välja loomaarst), abi võiks olla ka feromoonidega stressirihmast või difuuserist, looduslikke rahustavaid aineid sisaldavatest eritoitudest või söödalisanditest või mõne looma puhul ka spetsiaalsest tihedalt ümber kere kinnitatavast vestist (Thundershirt).
Samuti on olemas spetsiaalsed CD-d, kuhu on lindistatud erinevat tüüpi müra – müristamine, ilutulestik, püssipaugud, kuid selle kuulamisega tuleks alustada vähemalt paar kuud enne pühi. Alguses mängitakse plaati vaikselt, järk-järgult valjemalt, koerale samal ajal erilist tähelepanu pööramata.
Kui loom valjema heli puhul näib hirmunud, tuleks heli maha keerata ja nö otsast alustada, kuni koer suudab hirmuta kuulata ilutulestiku heli ka suhteliselt tugeva helitugevusega.

Ole söögiga ettevaatlik
Me kõik sööme pühade ajal rohkem kui tavaliselt, pahatihti ka rasvasemaid toite. Sageli tahavad omanikud, et ka nende lemmik peoroogadest osa saaks ja sedasi võivadki rasvane sealiha, pasteet ja piparkoogid põhjustada meie lemmikutele (eriti koerale) erinevaid tervisehädasid (kõhulahtisus, oksendamine). Rasvased lihatoidud võivad tekitada pankreatiiti (kõhunäärme põletik), mis põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja halba enesetunnet. Eriti altid pankreatiidile on kääbusšnautserid, yorkshire terjerid ja shetlandi lambakoerad.
Omanikud peaksid pühade ajal kindlasti vältima koerte ülesöötmist. Kui looma üldine enesetunne on hea, siis ei ole vaja pöörduda loomaasrti poole, raskematel juhtudel aga küll.
Kass on õnneks suhteliselt valiv toidu suhtes ja seega ei ole eriti aldis uusi toitusid proovima, mistõttu kiisu­sid enamasti üle sööta ei õnnestu. Reegel aga on, et lemmikule tuleb ka pühade ajal anda sedasama toitu, millega ta on igapäevaselt harjunud – ja seda normaalsetes kogustes.
Samas tuleks kasside puhul olla ettevatlik taimedega. Jõulutähed on küll harva mürgised, aga võivad siiski sissesöömisel põhjustada suu või mao ärritust. Suuremaks ohuks on liiliad. Kassidel võib nende ka väikese koguse söömine põhjustada ägedat neerupuudulikkust.
Kodu täitmine jõululõhnadega võib samuti lemmikloomadele kahjulik olla, kui kasutatakse keemilisi lõhnaaineid. Mõni vedel lõhnaaine sisaldab katioonseid pindaktiivseid aineid. Kui kass juhtub neid aineid maitsma, võivad tagajärgedeks olla suu põletus, palavik, hingamisraskused ja värinad.

Mida teha, kui lemmik midagi halba on söönud
Kui on kahtlus, et loom on söönud midagi mürgist või seedumatut (ravimid, võõrkehad, loomale ohtlikud toiduained) ja kui on tegemist väga väikese kehakaaluga koeraga või kutsikaga või eaka koeraga, kes oksendab korduvalt, kõhulahtisus on kauakestev, väljaheites on verd või lisandub valu kõhus, tuleks loomaarstiga ühendust võtta. Tark oleks juba enne pühi endale selgeks teha, kus asub lähim pühade ajal töötav loomaarst.
Enamlevinud mürgised ained looma jaoks on pärmitaigen (suuremas koguses põhjustab maos/soolestikus käärides alkoholi vabanemise tõttu koera purju jäämist, võib maos piisava koguse söömisel nii ruttu paisuda, et vajalikuks osutub taignamassi kirurgiline eemaldamine), šokolaad, eriti tume (mürgine kogus umbes 1 g/kg, tagajärjed lihtsast kõhulahtisusest kuni eluohtlike südame rütmihäireteni), närimiskummis ja pastillides olev ksülitool (põhjustab veresuhkru langust, mis võib olla eluohtlik, osadel koertel võib tekkida surmav maksakahjustus), pähklid (eriti makadaamia pähklid), rosinad (võivad põhjustada ägedat neerupuudulikkust), viinamarjad, avokaado, sibul ja küüslauk (pikaaegsem tarbimine võib põhjustada kehvveresust), šokolaad, inimeste ravimid (valuvaigistid, paratsetamool – eriti ohtlik kassile). Ka alkohol on looma jaoks ohtlik.
Kui aga loom on neelanud alla midagi ohtlikku (teravad ja söövitavad asjad), siis tasuks nii ruttu kui võimalik (mitte rohkem kui 4 tunni möödumisel allaneelamisest) kutsuda esile oksendamine. Selleks võib kasutada 3% vesinikülihapendilahust (1–3 ml/kg). Kui seda aga kodus ei ole, võib proovida loomale visata kurku ½ -1 tl soola, aga siin on oht soolamürgistusele. Söetabletid peaksid ka käepärast olema, kuigi neid kulub suhteliselt palju (1–4 g/kg).
Andke loomale tihti vett juua (väikeses koguses), kerge kõhulahtisuse korral aitavad ka käsimüügis olevad probiootikumide pastad ja lühiajaline kergestiseeditav dieet (näiteks kana-riis-maitsestamata jogurt).

Ille Grün-Ots

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
Kadri Kääramees 14.12.2015 22:41
Ühena autoritest toon välja, et artiklis on trükiviga, mis on aga ka oluline: lause "Kui aga loom on neelanud alla midagi ohtlikku (teravad ja söövitavad asjad), siis tasuks nii ruttu kui võimalik (mitte rohkem kui 4 tunni möödumisel allaneelamisest) kutsuda esile oksendamine. " peaks olema hoopis "Kui aga loom on neelanud alla midagi ohtlikku (VÄLJA ARVATUD teravad ja söövitavad asjad), siis tasuks nii ruttu kui võimalik (mitte rohkem kui 4 tunni möödumisel allaneelamisest) kutsuda esile oksendamine." Kindlasti EI TOHI oksendamist esile kutsuda, kui neelatud on teravaid või söövitavaid asju (söögitoru vigastuse oht) !