Lemmikloomadki põgenevad pommide ja nälja eest – Ajakiri Lemmik

Lisaks sõjapõgenikele on Ukrainast Eestisse jõudnud ja jõudmas ka lemmikloomi. Mõnikord tulevad nad varjupaigast, mõnikord koos omanikega.

Eesti Naisjuristide Liidu üks võtmefiguure, jurist Maarika Pähklemäe on märtsi algusest saati elanud kaasa ja olnud toeks Odessast pärit kenneli evakueerimisel ohututesse piirkondadesse.„Kennelis elab 28 cane corso koera. Nende omanik on kangelane – öösiti on koertega varjendis, igal hommikul aga püüab leida võimaluse mõni loom ohutult riigist välja saada.”Tegus Olga, kenneli perenaine, pidi esmalt riigist välja toimetama oma väikese poja, et seejärel suuta keskenduda oma lemmikloomade päästmisele. Nüüd on poeg Bulgaarias, koeri aga viib Olga Moldovasse. „Päevas suudab ta evakueerida ühe kuni kolm koera, tehes seda sõna otseses mõttes oma elu ohtu seades ja pommide eest varjudes,” jutustab Maarika Pähklemäe. Tema sõnul on Eesti Naisjuristide Liit võtnud enesele pagulaskriisis kaks töösuunda – aidata nii põgenevaid ametikaaslasi kui ka lemmikloomi.„Enne ei saa me midagi praktilist teha, kui koerad on Moldovas,” selgitab Pähklemäe ning lisab, et eeltööd on siiski tehtud. „Oleme kontaktis kennelliiduga, et teada kõike vajalikku, mis on seotud suure hulga suurte koerte Eestisse toomisega. Õnneks on Olgal kõik loomadele kõik vajalikud vaktsiinid tehtud ning koertel on passid. Lisaks teame juba, kuhu ta saab koos oma kenneli loomadega esialgsesse karantiini jääda.”Maarika Pähklemäe loodab, et kui saabub aeg cane corsode kennelile Moldovasse järele minna, leiab ta selleks nii vabatahtlikke sõitjaid kui ka kogu missiooni toetajaid – vaja on kas mitut mahukat autot, suurt bussi või eritingimustega veoautot.„Kõige suurem eesmärk oleks loomulikult sõja lõpp, et ukrainlased saaksid naasta oma kodumaale. Aga kuna see ei sõltu meist, püüame olla abiks nii palju kui saame – näiteks, et Olga saaks oma koertega turvalisse Eestisse ning võiks ka oma lapse siia tuua. Väike poiss, kes esmalt kaotas oma isa, on nüüd lahus ka oma emast ja lemmikloomadest,” märgib ta nukralt.

Varjupaigaloomade transport on keeruline

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad liikme Mari-Liis Jaigi sõnul ei tohiks sõjakeeristes tähelepanuta jätta ka hättasattunuid loomi.Oma abi pakkus Poola-Ukraina piiril ka organisatsioon Nähtamatud Loomad, kes viis sinna humanitaarabi nii inimestele kui ka loomadele. Samuti aitasid nad Eestisse ka varjupaigaloomi.„See oli selline pikk seiklus. Hästi palju muutus kogu aeg,” rääkis Mari-Liis Jaik „Terevisioonis” ja lisas, et kui pagulaste transportimine Eestisse sujus kergelt, siis märksa keerulisem oli see loomade puhul. Nii osutus raskeks loomade transportimine sõjakolletest piirile.Kokku tõid organisatsiooni liikmed Ukrainast Eestisse kaheksa koera ja ühe kassi. Poola varjupaigast õnnestus kaasa saada veel omakorda kuus koera. „Kõik need varjupaigad saadavad praegu oma loomi Euroopasse laiali, et teha ruumi loomadest sõjapõgenikele.”„Nad on ikka uskumatult sõbralikult,” iseloomustas Jaik varjupaigaloomi ning tõdes, et esmapilgul pelgasid organisatsiooni liikmed, kas sõjakoldest päästetud loomad võtavad inimesed hästi vastu.Küll aga tõdes Jaik, et varjupaigaloomade transport võib osutuda märksa keerulisemaks kui nendel loomadel, kes liiguvad koos enda omanikega. Täpsemalt ei pruugi omaniketa loomadel olla vajaminevaid dokumente.Eestisse jõudes tekitati loomadele karantiinikodud, kus nad on isoleeritud aedadega majades. Loomaarstid vaatavad hiljem siia toodud loomad üle ning koerad ja kassid saavad vastavad vaktsiinid ning kiibid. Hiljem saavad loomad päriskodudesse edasi liikuda.Järgnevatel nädala plaanib organisatsioon Nähtamatud Loomad näidata oma sotsiaalmeediakanalites Ukrainast ja Poolast päästetuid loomi ning püüavad leida nendele uued kodud. „On võimalus saada väga erilise looga loom endale,” sõnas Mari-Liis Jaik.Juhul, kui inimestel pole võimalik endale varjupaigast sobiv lemmik koju võtta, saab organisatsiooni ja loomi aidata ka muul moel. Nii saab organisatsiooni toetada rahaliselt või saata neile vajaminevaid asju. Informatsiooni leiab Nähtamatud Loomad Facebooki lehelt.

Tallinna Loomaaed ulatab abikäe

Ukrainast evakueeritakse sõja eest ka sealsete loomaaedade asukaid. Tiit Maran andis „Ringvaates” ülevaate, kuhu Ukrainast päästetud loomad viiakse ning mis rolli kannab selles ka Tallinna loomaaed.„Sõda on ju inimeste maailma hoomamatu kriis, aga paraku inimesest erinevad looma eluvormid saavad ka tugevalt kannatada,” rääkis Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran ja lisas, et ajalugu on näidanud, kuidas loomaaiad on sõdade nii-öelda vaikivad kannatajad. „Täpselt samamoodi on ka praegu Ukrainas.”Kuigi juba paljud loomad on suudetud loomaaedadest päästa, ei ole õnnestunud kõiki loomi turvalistesse kohtadesse transportida. Marani sõnul on põhiliseks probleemiks praegu sõjakolletes loomade abistamine ülalpidamise ning toiduga. „Nende eest tuleb hoolitseda kogu selles õuduses.”Oma abikäe Ukraina loomadele annab meeleldi ka Tallinna loomaaed. Mõni aeg tagasi oli kokku lepitud, et Ukrainast jõuab Eestisse kaks tiigrit ja jaaguari. Küll aga osutus transport sõja­tsoonist Poola piirini äärmiselt keeruliseks, mistõttu jäi hetkeks plaan katki.Marani sõnul valmistab sõda loomadele täpselt sama palju stressi kui inimestele. Maran lisas, et kuigi loomasid üritatakse viia tulistamise eest varjenditesse, siis ei pruugi see kõikide loomade puhul õnnestuda. „Need probleemid on väga suured,” tõdes ta.Ukraina loomade jõudmine teistesse loomaaedadesse on Marani sõnul keeruline, kuna loomaaedades vabasid kohtasid napib. „Tuleb natukene loomi ümber paigutada ja leida neile ruumi,” rääkis ta ja lisas, et omakorda raskust valmistab loomade transport ühest kohast teise.„Me oleme valmis loomi vastu võtma, kui me saaksime need loomad kuidagi kätte,” tõdes Maran. Ent niipea kui pole võimalik loomi Eestisse transportida, on Tallinna loomaaed algatanud rahalise korjanduse Ukraina loomaaedade toetuseks.

Ukraina loomaaedade heaks saab Tallinna loomaaia vahendusel annetada Tallinna linna e-teenuste lehel Annetus Ukraina loomaaedadele.

Anne-Mari Alver

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.