Iga täiendav kass ja koer, kellega imik lapseeas regulaarselt kokku puutub, vähendab hilisemas elus riski allergiate tekkeks, selgub Rootsis läbiviidud uuringust.
Täielikult parasiidivabas keskkonnas elades ei õpi immuunsüsteem populaarse hügieenihüpoteesi kohaselt piisavalt hästi eristama ohutuid tolmukübemeid ja teisi võimalikke allergeene ohtlikest haigustekitajatest. Lisaks pärsib see mitmekesisema mikrobioomi – inimeste nahal ja soolestiku elava mikroobikoosluse kujunemist. Viimast on seostatud omakorda väiksema autoimmuunhaiguste, ärritunud soole sündroomi ja ainevahetushäirete tekkimisega riskiga.
Veidi räpasem keskkondMajapidamises elav kass või koer näib muutvat keskkonna piisavalt, kuid samas ka mitte liigselträpaseks. Nende pidamisega seotud kasule on viidanud mitmed eelnevad tööd. Ajakirjas PLOS ONE ilmunud töö viitab, et oluline on ka kokkupuute määr ehk doos.
Bill Hesselmar Göteborgi Ülikoolist analüüsis värske uuringu tarbeks kahe eelneva töö tulemusi. Neist ühes jälgiti lapsi sünnist saati ja uuriti 8–9 aasta vanuseks saades, kas neil oli tekkinud allergia ühe või mitme allergeeni suhtes. Teises uuringus küsitleti 7–8 aasta vanuseid lapsi. Kokku haaras analüüs Hesselmari analüüs 1278 last.
Veel võimalusi allergia vältimiseksAndmete kombineerimisel selgus, et mitte ühegi koera või kassita majapidamises üles kasvanud imikutest esines kainikueas allergiasümptomeid igal kolmandal. Nelja lemmikloomaga koos elanud laste allergiarisk oli poole väiksem. Neil esines harvem astmat, ekseemi, nohu ja allergilist riniiti. Enam kui viie lemmikloomaga koos elanud lastest ei esinenud allergiasümptomeid mitte ühelgi. Viimane ei tähenda, et lapse saamise järel enam kui viie koera või kassi võtmine oleks allergiate vältimiseks kindel võimalus, kuid vähendab nende riski märgatavalt.
Lisaks leidis Hesselmar, et allergiariski vähendas muu hulgas ka õdede-vendade olemasolu, lapse keisrilõiketa ilmale toomine ja nõude käsitsi pesemine.
Lemmik Foto: Aivar Pärtel
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.