lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Kuldne retriiver – maailma parim koeratõug?

Võib öelda, et kuldne retriiver on üks maailma populaarsemaid koeratõugusid. Teda peetakse heaks perekoeraks, sest neil on sõbralik iseloom ja neid on lihtne koolitada.

Kuldne retriiver on pärit Šotimaalt, Suurbritanniast. Algselt oli kuldne retriiver jahikoer, kes tõi jahimehele kätte lastud linde, kuid tänapäeval on tegemist eelkõige väga populaarse seltsi- ja sportkoeraga. Paljud kuldsed retriiverid on ka tublid abikoerad.
Tõuga aitavad tuttavaks saada Heili Einasto ja Inga Sild, kellele kuulub ka kennel Ringokris.

Heili Einasto ja Inga Sild ja nende koerad
Heilil on koerad olnud juba 1986. aastast alates, esimene kuldne retriiver sai tema omaks 2004. aastal. Enne kuldseid retriivereid tegeles Heili kaheksateist aastat saksa dogidega.
Pärast viimase dogi surma plaanis Heili võtta uue dogi, kuid Livia Roometsal, kellel on kennel Guldfynd’s, olid lisaks dogile ka kuldsed retriiverid. Just Livia oli see, kes soovitas Heilile uut tõugu ehk kuldset retriiverit. Livia kinnitas Heilile, et võrreldes dogiga on kuldne retriiver palju „kergem“ koer, oluliselt väiksem, teda on lihtne „kokku pakkida“ ja kaasa võtta, ta on sõbralik, inimesed ei karda teda.
Seejärel pani Heili oma arvutiekraanile kuldse retriiveri pildi, et ta harjuks selle tõu ilmega. Pesakonnast valis Heili endale veidi tumedama kutsika, kellel oli ka tugev luustik, ja nii sai Heili endale esimese kuldse retriiveri, kelle nimeks sai Carlo, ametliku nimega Guldfynd’s Careful Casillas.
„Carloga oli algusest peale väga lihtne,“ meenutab Heili, „ta oli nii mõistlik ja arusaaja. Ta oli rahulik, käis minuga tööl kaasas, oli vaikne ja ei teinud kabinetis piuksugi. Carlo armastas inimesi ja oskas neid võluda. Näitustel oli ta alati väga populaarne. Nii ma sellesse tõugu armusin ja kõik teised kuldsed tulid meie majja tema tõttu“
2016. aastal Carlo suri. Kuid Heilil on kuldseid olnud veel ja on praegugi. Carlole järgnes Tim (total Touch v d Issel Hoeve), kes suri kahjuks juba 8-aastaselt, kuid hetkel on Heilil 12-aastane Sarli (Trebell Ticket To Ride), kes on toodud Eestisse Inglismaalt, järgmine koer on temast kolm kuud noorem Alvin (Tenfield Tori), kes jõudis Eestisse samuti Inglismaalt. 2008. aastal toodi Ukrainast Rianna (Tramin Rhyanna). 2010 sündis Riannal ja Carlol esimene pesakond kutsikaid, kellest Ringa käib tihti Heilil ja Ingal külas.

Läbi valu ja hirmu
1993. aastal oli Heili registreerinud ka oma kenneli Ringokris (kennel oli Heilil alguses kahasse koos Kristina Aasaga, kes kahjuks on praeguseks meie hulgast juba raske haiguse tagajärjel lahkunud), mille täieõiguslikuks partneriks sai 2012. aastal ka Inga Sild, kes on meie tänase loo teine meeldiv daam, kes aitab tõuga tuttavaks saada.
Inga Sild tegeles enne kuldseid retriivereid bokseritega (esimene bokser tuli tema perre 1994. aastal, oma bokser aga 2002. aastal). Inga bokser Caesar oli kahjuks väga haige koer: 6-aastaselt tabas teda nii südamepuudulikkus kui ka liigesepõletik, siis ennustati, et koeral enam pikka iga ei ole, kuid koer pidas vastu. Kui koer oli 8-aastane, otsustas Inga, et vaatab endale juurde siiski veel ühe koera, uue tõu.
Esialgu kaalus ta labradori, sest Caesaril oli nooruses sõbraks just seda tõugu koer. Tema tuttaval oli labrador, kes Caesarile hirmsasti meeldis. Kuid ühel heal päeval kohtasid Inga ja Caesar Vääna-Jõesuu metsas Heilit ja Carlot. Kuigi isane bokser teiste isaste koertega väga hästi toime ei tulnud, siis oli Carlo Caesari jaoks tõeline jumaldamisobjekt. Sellest kohtumisest sai alguse tutvus ja sõprus. Inga nägi ka teisi Heili koeri, ja eriti meeldis Ingale Alvin. Inga suureks unistuseks sai Alvini ja Rianna järglasne
2012. aasta kevadel haigestus Kristina Aasa raskelt, ning koertele, kes elasid tema juures, oli vaja leida uus kodu – kõik koerad ei mahtunud Heili Mustamäe korterisse. Algul oli plaanis kaks koera saata Ukrainasse, kuid Inga koos abikaasa Tõnuga otsustasid ulatada abikäe. 2012 aasta novembris algaski uus elu nii Ringokrisis kui Heilil ja Ingal.
Inga meenutab oma esimest kohtumist Carloga, et temal oli kuldse rertriiveri suhtes väike hirm, et kuldne retriiver on haige tõug, kuid siiski otsustas ta hakata uurima ja lugema selle tõu kohta raamatuid ja materjale ning selgus, et ei ole sugugi mitte nii. Inga lisab, et nii Carlo isa kui ka vanaema elasid 16-aastaseks, Carlo ema 12-aastaseks, Carlo ise 12-aastaseks. Mitu Carlo õde ja venda on elus veel tänagi ehk nemadki on 14-aastased.
Priidik (Reval Dream Esprit), Suusi (Tramin Waiting For The Sun), Mirell (Ringokris Kernow Tindomerel), Rianna ja Benito (Mareluna Historia de un Sueno) on täna need kuldsed retriiverid, kes elavad peamiselt Inga juures, kuigi suveti on Ingal hoiul oma kasvandikke. Heilil on püsivalt kodus kaks koera – Sarli ja Alvin, kuid suveperioodil elab tema juures mõni „Inga” koertest.

Maailma üks populaarsemaid tõugusid
Kuldne retriiver on populaarne tõug terves maailmas, ka Eestis.
Heili arvab, et selle põhjuseks on see, et tegemist on „kerge“ ja „mugava“ koeraga, kuid ka sellist koera peab treenima. Kuldne retriiver ei ole diivanikoer, ka temaga tuleb tegeleda nagu teistegi  koertega, olgu nad tõuga või tõuta..
Kuldne retriiver on algselt jahikoer. Teda on aretatud selleks, et  jahil olles tooks ta kätte saagi ning kodus oleks hea kaaslane kogu perele, mis tähendab seda, et tegemist on aktiivse koeraga. Kui kuldne rertriiver saab oma aktiivsuse välja elada, siis ta võib olla kodus väga rahulik koer, sest ta ei vaja kogu aeg tähelepanu, ta ei taha kogu aeg midagi teha.
Heili kinnitab, et ka temal on koertele väljaskäimise aeg, tegevuste aeg ja seepärast ongi linnakodus vaikus ja rahu.
Inga lisab, et tema tegeleb kõikide oma koertega. Ta teeb nendega sõnakuulekustrenni, tõu- ja tasemekatset ehk jahitrenni, Priidikuga teeb Inga eraldi veel ka veepäästet (see on selline vahva ala, kus ka Inga peab mõnes ülesandes vette minema ja koeraga koos ujuma, see on selline meeskonna-ala). Siinkohal peabki mainima, et vesi kuldsele retriiverile meeldib. Ta läheb vette meelsasti, olgu vesi soe või külm, nad võivad ka jäätükkide vahele ujuma minna ja ka porilombid meeldivad neile väga. Sellega peab omanik arvestama.
Võib öelda, et kuldne retriiver on koeraspordis tõeline multitalent, sest nad teevad meelsasti agilityd, on teada ka päästekoeri. Ainus, millega kuldne retriiver hästi hakkama ei saa – on ipo.

Näituse- ja tööliini koerad
Tööliini (siia kuuluvad nii jaht kui ka sport) kuldsed on tavaliselt saledamad, lühema karvkattega, värvilt tumedamad ja neil on parem jahikihk. Näituseliini koerad on tavaliselt palju lopsakama karvastikuga, nad on tugevama kondiga ja raskemad.
Öeldakse, et ideaalne kuldne retriiver võiks olla hea jahikoer, kes oleks ka oma välimuselt esinduslik, nn dual purpose.
Heili ja Inga lisavad, et Eestis on vaid paar tööliini (jaht, sport) kuldset retriiverit, ülejäänud on näituseliini koerad, kelle hulgas on palju ka neid, kes on nn dual propose: käivad edukalt nii näitustel, võistustel ning ka päris jahis.
Paljud kuldsed on abi- ja teraapiakoerad, sest nende ind inimesele meeldida, asju tuua ja kanda on suureks abiks abivajajatele, keda näiteks on vaja abistada riidesse panemisel või lahtiriietumisel, samuti toob koer kodus asju kätte, aitab pesumasinat täis ja tühjaks laadida, avavad uksi jne.
Palju on kuldseid, kes on pimedate juhtkoerad. Ka Heili on esimesest pesakonnast annetanud ühe koera just pimedate juhtkoeraks (Ringokris Kernow Valento). Kaks Inga juures elavat koera – Priidik ja Rianna – on abikoerad, kes aitavad lastel lugemishirmust üle saada ehk nad on lugemiskoerad. Rianna on käinud ka hooldushaiglas vanemate inimeste juures seltskonda pakkumas.

Maheda ilmega koer
Isaste turjakõrgus on 56-61 cm, emastel 51-56 cm. Värvustest on levinud kuldne ja kreemikas, kuid ka täiesti valgeid koeri.
Karv peaks olema kas langev või kergelt laines, ei tohi olla kräsus/krussis, kuid võib olla veidi lokkis. Aluskarv on neil sedavõrd tihe, et kui kuldne retriiver läheb vette, siis tema nahk jääb kuivaks. Pealiskarv lükkab vett veidi eemale ja aluskarv hoiab keha soojana. Võib siiski öelda, et on erinevaid karvatüüpe, mistõttu kuiva mõni kuldne pärast vees käimist kiiremini kui teine.
Karvahooldus on üsna mugav. Karvavahetuse ajal karva muidugi tuleb ja lendab ka toas ringi. Koera kammimine sõltub jällegi paljuski konkreetse isendi karvast, tuleb jälgida, et ei tekiks pulste. Kuldset peaks natukene ka trimmima – käpavahesid ja kõrvade tagust peaks trimmima, kas korra kuus või kahe kuu tagant.
Heili kinnitab, et välimuses on oluline ka kuldse retriiveri mahe ilme.

Iseloomult sõbralikud
Kuldne retriiver on iseloomult väga rõõmsameelne, avatud ja sõbralik, talle meeldib olla koos vanemate inimeste ja lastega, mistõttu sobib ta suurepäraselt perekoeraks. Võib öelda, et kuldsele retriiverile inimesed meeldivad. Mõnikord võib kuldne retriiver olla ebakindel või isegi arg, kuid selline ei tohiks ta kindlasti mitte olla.
Heili kinnitab, et kuldsetel retriiveritel on iseloomus ka kindlameelsust ja kangekaelsust, sest on nad ju olnud ja on jahikoerad, kes pidid omanikule ka suurema linnu või jänese faasani kätte tooma, loom võis olla elus ning rabeleda – ja koer ei tohtinud sellest heituda
Nad on ka erakordselt nutikad koerad, mistõttu ta võib olla ka „ebamugav”, sest leiab viisi, kuidas oma huvisid omaniku omadest ettepoole seada.
Kuldne retriiver peaks hästi toime tulema nii inimeste kui ka teiste koertega - seegi on seotud jällegi jahiga, sest eks ole ka jaht meeskonnatöö. Kuldne peab olema enesekindel, ei tohi karta pauku.
Kui võrrelda omavahel labradori retriiverit, kuldset retriiverit ja siledakarvalist retriiverit, siis toob Heili ühe põneva võrdluse, mille on välja ütelnud rootslane Filip Johnsson, kes on  aastakümneid kasvatanud kuldseid retriivereid: „Kui meil on võsa ja teisel pool võsa on lind, siis labrador läheb läbi võsa, siledakarvaline retriiver hüppab üle võsa ja kuldne retriiver läheb ümber võsa.“
Ah jaa, siinkohal mainin ära koos Inga abiga, et lisaks eelpool nimetatuile on veel kolme tüüpi retriivereid – kiharakarvaline retriiver, Chesapeake Bay retriiver ja Nova Scotia retriiver ehk toller. Ja veel – siledakarvalist retriiverit on kahte värvi: pruun ja must, labradore on kolme värvi: kollane, pruun ja must, kuldseid retriivereid on alates kreemist kuni tumekuldseni.

Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik

0 kommentaari Lisa kommentaar