Kuldhamster vajab eraldi puuri – Ajakiri Lemmik

Kuldhamster on armas loomake, kelle pidamine teeb palju rõõmu, kuid et hamstril tore elu oleks, tasub järgida loomakaitsjate nõuandeid.

Kuldhamstrid on öise ja videvikulise eluviisiga loomad, kes päeval pigem meelsasti magavad. Öise eluviisi tõttu on neil kehv silmanägemine ning nad on värvipimedad. Kuldhamstritel on väga hea kuulmine ja haistmine. Nende 13-18 cm pikk keha on jässakas, neil on väga lühikesed jalad ja kael ning ümmargune pea. Saba on väga lühike ning kaetud hõredamate karvadega kui ülejäänud keha. Hambad on neil kollast või kergelt oranžikat värvi. Sellist värvi hambad viitavad looma heale tervisele. Nende karva värv varieerub lumivalgest süsimustani. Samuti võivad nad olla nii lühi- kui pikakarvalised. Hamstrite suurimaks iseärasuseks on nende omadus kanda ning hoiustada toitu põsetaskutes. Kuldhamstrite keskmine eluiga on 2-3 aastat.
Süüria hamstrid on oma nime saanud esimese kodustatud hamstri järgi, kelle üks Briti zooloogleidis Süüria kõrbest. Esialgu kasutati hamstreid teadustöös laboriloomadena, mida tehakse ka siiani. Ka tänapäeval levivad hamstrid peamiselt Lähis-Ida aladel aga ka Aafrikas ja Euroopas, kuid nende arvukus on kahanemas elupaikade hävimise ja mürgitamise tõttu.

Privaatne loomakeKuldhamstreid ei tohi pidada mitmekesi koos, sest nende omavahelised võitlused võivad lõppeda väga tõsiste vigastuste ning surmaga. Kuldhamstritele piisab täiesti omaette puuris toimetamisest ning sellest, kui neid igapäevaselt puurist välja võtta ning nendega mängida.Hamstrid on närilised, mistõttu tuleb arvestada sellega, et lahti olles ei pääseks hamster ligi juhtmetele või muudele asjadele, mis võivad olla neile ohtlikud või pererahvale hinnalised. Samuti tuleb arvestada sellega, et nende puurisisustus oleks selline, mis kannatab närimist või mida närides hamster enda elu ohtu ei sea.

Hamstrit ei tohi kätte võtta unepealt, kuna siis võivad nad meeltesegaduses väga valusasti hammustada. Hammustada võivad nad ka siis, kui tunnevad ohtu või valu. Kõige parem on tõsta hamstrit pannes pöidla ühele poole tema kere ning ülejäänud sõrmed teisele poole või lasta tal endal käele tulla. Kindlasti ei tohi hamstrit sabast tõsta. Hamstrid ei tee peaaegu üldse häält, väljaarvatud hamstribeebid, kes alguses piiksuvad ning teevad muid sarnaseid häälitsusi.

Pidamine ja elutingimusedÜks hamster ei vaja väga suurt puuri, kuid see võiks kindlasti olla mitmekorruseline, kuna neile meeldib ronida. Minimaalsed puurimõõdud on 50x40x30cm mitmekorruselise puuri puhul. Kui puur on ühekordne, siis peavad puuri põhja mõõtmed olema tunduvalt suuremad (põhja mõõdud 40×80 cm). Kuid mida suurem puur, seda rohkem on hamstril liikumisvõimalusi ja seda aktiivsem ta ka on. Puur võib olla võrest, mille

võrevahe on kuni 1 cm. Kindlasti tuleks arvestada sellega, et hamstribeebid võivad suurema kui 1 cm vahega võrede vahelt välja pugeda ja ära kaduda. Puuris võiks olla ka jooksuratas, kuna enamikele hamstritele meeldib selles joosta. Tuleks vaid jälgida, et jooksuratas oleks turvaline, st mitte suurte vahedega (jalaluu murdmise oht) ning piisavalt suur, et hamster ei peaks selles selg kaardus jooksma. Sellises asendis pikaajaline jooksmine võib põhjustada tõsise seljakahjustuse. Allapanuks sobib neile hästi lehtpuu höövlilaastud, kuna neile meeldib aluspanus kaevata ning käike teha. Kui aga on tegu pikakarvalise hamstriga, siis on parem pidada teda puugraanulitest aluspanul, sest höövlilaast jääb karvadesse kinni. Närimiseks võib neile puuri panna papist rulle ja karpe, mis aitavad ka hambaid kulutada, sest hambad kasvavad neil terve elu jooksul. Samuti võivad puuris olla torud, kaldteed ning muud asjad, mille peal hamster saab ronida või mille sisse pugeda. Hea variant on ka plastikust või puidust majake, kuhu hamstril on hea pesa teha, kuid tuleb arvestada sellega, et hamster hakkab seda suure tõenäosusega närima. Üks hamster ei tee puuri väga ruttu mustaks ning palju oleneb ka sellest, millised on hamstri enda hügieeniharjumused ja kui paks on aluspanu kiht.

Eesti Loomakaitse Liit

Jätkub ajakirjas…

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.