Valmistute kodust lahkuma, kuid teie koer haugub lakkamatult, kargleb närviliselt, kraabib ust ja närib mööblit. Kuidas sellistel juhtudel tegutseda?
Loomal tekitab peremehest lahkumine ja üksi koju jäämine ärevust ja see mõjutab kahtlemata ka koera käitumist. See võib olla juba iseenesest suur probleem, sest te lihtsalt ei saa ilma kärata uksest välja minna, kuid taoline ärevusega seotud ebaadekvaatne ülevalpidamine võib põhjustada ka teisi käitumisprobleeme, näiteks hirmu uute olukordade, võõraste või valju müra ees.Kuna kodus elavad koerad suhtuvad peremehe perekonda kui oma karja, võivad nad mõnda pereliikmesse eriti tugevasti kiinduda ning lahusolek sellest inimesest võib mõnel loomal põhjustada ärevust. See võib teil tekitada tunde, et olete eriline, kuna sel viisil näitab koer, kuiväga ta teid armastab, ent koera pärast peaks aru saama, et taoliste suhetega ei maksa liialdada.
Loomale võib hirmu tekitada mitte ainult see, et teda jäetakse üksi koju, vaid ka teised muutused, näiteks ootamatud ümberkorraldused korteris või päevarežiimi muutus. Mõni loom muutub ärevaks, kui peremehe perre sünnib laps või kui seni elas peremees üksi, kuid siis kolis tema juurde sõber või sõbranna. Ärevus võib tekkida ka siis, kui peremees on kaua aega olnud kodus, ent siis läheb tagasi tööle või lihtsalt hakkab regulaarselt spordiklubis käima.
Kuidas ärevus väljendub?
Koer võib vahetpidamata haukuda, rikkuda mööblit või teisi esemeid, pissida või kakada kohtades, kus ta varem pole seda teinud. Kasside ärevus väljendub enda liialdatud lakkumises ja karva korrastamises (kuni veritseva nahani). Ka koerad võivad nii teha. Mõned loomad kraabivad mööblit ja märgistavad territooriumi, teised aga poevad peitu, muutuvad agressiivseks või kinniseks.
Kuidas ärevust vähendada?Loomade käitumisprobleemide puhul ei ole kiireid tulemusi garanteerivaid lahendusi. Loomade käitumine on keeruline ning isegi kogenud loomapsühholoogidel õnnestub harvadel juhtudel probleemi täielikult kõrvaldada.Kuna foobiad ja hirmud võivad looma tervisele teha suurt kahju, peaks tähelepanu keskendama mitte üksnes sellele, kuidas probleemiga koos elada, vaid kuidas seda kõrvaldada.Käitumisprobleemide vähendamiseks ettenähtud medikamente peaks kasutama ainult siis, kui kõik teised võimalused on järele proovitud ning alles pärast looma füüsilise seisundi täielikku kontrolli ja vereanalüüse, et teha kindlaks tähtsate organite talitlust.
Mõnikord kasutatakse klomipramiini hüdrokloriidi või fluoksetiini, kuid need medikamendid üksi ei taga pikaajalist tulemust, sellepärast tasub proovida alljärgnevaid lahendusi.
Käitumise treeningLahendused olukorras, kui lemmikloom tunneb üksi koju jäädes ärevust, on sisuliselt samad, mida kasutatakse lapse harjutamisel hoidjaga või lasteaeda jättes, kui te peate tagasi tööle minema. Probleemi üks lahendusviis – mitte näidata, et kavatsete lahkuda. Seda meetodit soovitavad paljud loomapsühholoogid.Näiteks võite kotti korrastada nii, et koer seda ei näe, väljuda kodust vabaaja riietuses ja tööl ümber riietuda või juhtida koera tähelepanu kõrvale mõne närimiseks sobiva asjaga.Mõne aja pärast võite teeselda, et lähete kodust välja, kuigi tegelikult ei lähe. Sellise tegevuse eesmärk on segi ajada looma assotsiatsioonid selle kohta, millised teie tegevused tõendavad kodust lahkumist. Niisamuti ärge tehke koju tagasitulekust suurt sündmust – püüdke ennast üleval pidada tagasihoidlikult ning mitte ilmutada suurt vaimustust koeraga taaskohtumise üle.Niisamuti on tähtis arendada loomas sõltumatust ning vähendada tema liigset sõltuvust peremehest. Te peate ignoreerima koera püüdeid endale tähelepanu tõmmata – ta võib seda teha näiteks teie vastu toetudes, teid ninaga lükates ja haukudes. Pöörake loomale tähelepanu ainult siis, kui tema käitumine on rahulik. See ei tähenda, et te peate oma lemmiklooma ignoreerima, sugugi mitte, te lihtsalt ei pea reageerima tema tähelepanupüüetele.
Susanne Unt
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.