„Kõike elavat tuleb austada!” – Ajakiri Lemmik

Vanapaganaks kutsutud nõid ja rahvaravitseja Heino Mart Laisk jutustab oma lemmikutest läbi elu. Nagu tõelisele nõiale kohane, saab ta hästi läbi ka madudega.

Millal teile loomad meeldima hakkasid ning millised loomad olid teie lapsepõlvekodus?Loomasõber olen olnud varasest lapseeast peale. Lapsena muidugi palju rohkem, sest täna ma mõtlen palju rohkem neile kohustustele, mis loomadega kaasnevad.Lapsena olen kodus pidanud, hamstreid, kilpkonna, merisigu, nastikudi, stepivaskussi, kodukakku, paar erinevat sisalikku. Siis muidugi veel koera ja veidi vanemana ka püütonit, kel pikkust lõpuks üle 5 meetri. Siis sundisid elumuutused Snoopit (nii oli ussikese nimi) loomaaeda kolima, kus ta vist oma vanaduspõlve veel siiani veedab madudemaja suurima maona. Pole küll viimased 4-5 aastat kontrollima jõudnud.

Ja siis muidugi mu elu suurim armumine ja ka armuvalu! See suur armastus oli ninasarvikpõrnikas, kes õnnetult hukkus kui vanema aknalaual olnud klaaspurgist heinad pliidi alla tulle viskas. Paraku oli see heinatuust mu armastatud põrnika kodu…

Praegu on teie kodus kass. Kuidas on kassi nimi ning kuidas ta teie koju sattus?
Kassi nimi on Jeonsu (hääldub junsu – Korea keeles mäng). Ta on õues kuuris sündinud, me päästsime tema ema läbi naise sõbranna kusagil metsas elamisest ja ta tuli meie talli hobuste juurde hiirepüüdjaks. Amet pärandus Jeonsule edasi. Tänaseks on meil hobusepidamine lõppenud ja kiisu ametikohustused tallis on lõppenud.

Kas kass on tubase eluviisiga või elab õues põhiliselt?
Ikka õues, st põhiliselt terrassil, kuhu ta veab meile ukse ette hiiri ja linnukesi, nagu ühele kasli kohane aga krõbinaid keeldub söömast. Kohutavalt armas ja kaisutatav kass, eriti pere laste poolt, aga lihtsalt elab õues. Rumal oleks ju maal kassi tuppa kinni panna.

Kuidas ta koertega läbi saab?
Mei peres oli kuni eelmise aastani saksa lambakoer Sophi, kellega nad olid suured sõbrad. Möödunud aastal kahjuks sai Sophi elukaar otsa ja sest peale tal koertega suurem läbikäimine puudub. Küllap siiski loomuomane vaen välja lööb, kui vahel küla koerad siia eksivad. Põhiline “sõda” käib siiski liigikaaslase Simbaga, kes on mu naabertalus elava venna kass ja Tonduga, kes on koos ämmaga teine naaber.

Kas kass on mõne vembu ka visanud?
Kuna ma olen nõid, siis on ka kassil nõiakassi kombed. Nt olen märganud, et kui inimesel on energiakeha väga saastunud või on mõni vampiirolend või needusehakatis küljes, siis muutub Jeonsu tõrjuvaks ja näitab igati välja, et see inimene ei ole tema piirides teretulnud.

Milline on kassi lemmiktoit?
Ta on meil põhiliselt isetoituv, st sööb seda, mida loodus talle annab ja tundub, et annab külluslikult, sest jagub meilegi pakkuda. Muidugi ootab ka teda terrassil sageli head-paremat, mis pere toidulaualt üle jääb.

Mida kass üldse süüa ei armasta?
Pakendis kassitoitu. Vahet pole kas krõbuskid või konservid. Nendest ta käib põlglikult kauge kaarega mööda. Ta on ikka nii looduskass kui üldse olla saab. Tegelikult vajabki ta inimest ainult selleks, et pai saada ja armastust kogeda. Ihulike vajadustega saab ta ise suurepäraselt hakkama.

Teil on plaanis ka papagoi võtta ja ehitate tema tarvis praegu puuri?
Jah, see on küll põhiliselt mu vanema tütre (13a) tungiv soov. Samas, kui ma meenutan, kui vahva oli see kodukakk Oskar, keda lapsena kodus kasvatasin, siis soovin kindlasti ka tütrele analoogset mälestust lapsepõlvest kaasa võtmiseks.

Millal ja millest tuli huvi papagoi võtta?
Nagu ka juba ütlesin, on põhjusi kaks, Kõigepealt muidugi tütre suur soov, mis tekkis tal sellest, et tema lemmikyoutuberil on papagoid ja teiseks kindlasti mu oma lapsepõlvekogemus kakk Oskariga, kes oli konkurentsitult kõige naljakam elukas kõikide mu loomade seas.

Milline on papagoi lemmiktoit või mida papagoid üldse söövad?
Kuna papagoid veel kohal pole, siis ma konkreetse linnu lemmiktoidu kohta ei oska öelda, aga plaan on anda poes müüdavat papagoitoitu, kus kõik kenasti tasakaalustatult olemas.

Kas papagoid rääkida ka oskavad?
Paljud oskavad, aga see on enamasti suure töö tulemus. Papagoi on väga hea jäljendaja, aga ka muidu väga intelligentne lind. Kui temaga hoolsalt tegeleda, siis saab tänutäheks natuke papagoijuttu kindlasti.

Kas teil on plaanis tulevikus veelgi omale mõni lemmikloom või lind võtta?
Koeravõtt on ilmselt lähiaja plaanides küll, sest mis talu see on, kus koera ei ole. Muid plaane lähiajal ei ole, aga kes teab, mis mõtteid elu toob. Maal elades on igasugu loomad ju elustiili oluline osa.

Räägitakse ka ussisõnadest madude puhul. Kuna olete selgeltnägija, siis küsin teie käest, et kas on olemas mingid ussisõnad ning mis need üldse on, kui tavakodanikule seletada?
Ma päris füüsilisi ussisõnu ei tea, aga maod on olnud elu aeg mu lemmikud ja ema teadis rääkida, et kui olin nii 4-5 aastane, siis oli ema üks kord mind leidnud õues rästikuga mängimas. Ema ehmatas ennast muidugi kangeks, aga madu polnud mulle mingit kurja teinud, vaid oli sõbralikult mööda mu käsi roomanud. Olen läbi elu nende vastu suur poolehoidu tundunud ja usun, et ussikuningas on mu sõber.

Kas on ka selline võimalus olemas, et kui keegi paha inimene tahab kellelegi halba soovida, siis saadab mao talle koduhoovi? Või pole selline asi võimalik?
Inimteadvus on väga paljuks võimeline, aga madu on jumalaloom nagu iga teinegi. Miks temas halba peaks nägema? Nad on väga elegantsed ja kasulikud loomakesed.

Vanarahvas on rääkinud ka mingitest nn “vainuköitest”, kus ussid on köies koos ning kui keegi oskab need lahti harutada, et siis saab kätesse ravivõimed. Kas sellisel asjal võib olla tõepõhi, või on see lihtsalt jutt?
Nn vainuköis koosneb suurest hulgast röövikutest, kes mingil põhjusel kõik teineteise sappa on reastunud. See nähtus on väga haruldane ja tõeline põhjus pole isegi teadlastele veel selge. Küll aga võin öelda, et tegu on mingi energeetliise tervikuga, mis/kes liblikavastsed enese alla ühendab. Lõhkudes selle “köie“ laiali, läheb selle terviku energia lõhkuja kätesse. Ma poleks siiski nii kindel, et sellest midagi head sünnib, sest astusime ju lõhkudes selle tervikenergia soovi vastu. Vastutasuks võib see tervik hoopis meid lõhkuma hakata. Mina usun sellesse, et kõike elavat tuleb austada, nagu iseennast ja ei tasu saamahimus kellegi loomulikku olemist lõhkuma minna.

Hillar Kohv

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.