lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Koerte-maailma tõeline gigant – vene must terjer

Vene must terjer on Venemaalt pärit suur teenistus- ja valvekoer, kes on saanud populaarseks ka väljaspool tõu kodumaad.

Võiks öelda, et tegemist on vene rahvustõuga. Vaatamata oma nimele, ei kuulu tõug terjerite hulka, vaid ta on II rühma koer, kuhu kuuluvad šnautserid ja pinšerid.
Tõuga aitab tuttavaks saada Hedi Kumm, kellega Lemmiku-lugeja sai tuttavaks paar aastat tagasi, kui kirjutasin lhasa apsodest. Hedil on kodus nii vene mustad terjerid kui ka lhasa apsod. Vene must terjer on Hedi esimene koeratõug, lhasa apsod tulid veidi hiljem.
Hedi Kumm on vene mustade terjeritega tegelenud juba aastat 1996. Täna on tal kodus neli seda tõugu koera: kolm isast ja üks emane, kaks on kümneaastased, üks on kuueaastane ja meie tänase loo peategelane Kolja on üheaastane.
Hedi Kumm, Kolja ja vene mustad terjerid Eestis
Kolja on toodud Eestisse Moskvast. Hedi käis koeral lennukiga järgi, kui Kolja oli nelja ja poole kuune kutsikas.
Hedi kinnitab, et tänapäeval ei ole enam väga keeruline Venemaalt koera saada ja ta lisab, et Kolja oli juba kutsikana igati suur poiss. Siinkohal kinnitan minagi, et Kolja on tõesti väga suur ja väga vahva tegelane.

Miks valis Hedi esimeseks ­tõukoeraks just vene musta terjeri?
Hedi ütleb, et see lihtsalt juhtus. Ta vaatas aastaid tagasi ühte ajalehekuulutust, uuris raamatut „Koer“ ja otsustas, et see tõug temale sobib. Hedi sai oma esimese koera Anne Klaasilt. Esimene koer elas ca kuus ja pool aastat, kuid suri kahjuks vähki. Seejärel võttis Hedi teise koera, kellega hakkas ta ka näitustel käima. Kolmanda koera tõi ta Ukrainast. Seda koera kasutas Hedi juba ka aretuses. Ukrainast toodud koer sai ühe pesakonna kutsikaid, selle koera tütar sai kaks pesakonda. Hedi koerte kutsikaid leiab nüüd Eestist, Soomest, Lätist, Iirimaalt ja Ungarist.
Hedi lisab, et täna on Eestis ca 50 seda tõugu koera, seega üsna vähe. See Hedi arvates igati hea, sest vene must terjer ei ole lihtne tõug – ta on suur, karvahooldus on aeganõudev, ta vajab palju liikumist ja korralikku treenimist. Ei maksa unustada, et vene must terjer on teenistuskoer – ta on valvekoeraks aretatud.

Valvekoer?
Kas see tähendab seda, et on hirmus tige ja tuleb kallale? Hedi kinnitab, et kurjaks ja tigedaks ei tohiks musta terjerit küll kasvatada. Kuid ta toob vahva näite valvekoeraks olemisest: vene must terjer ei lase võõrast aiast sisse, kui koeraomanik laseb võõra sisse, siis koer harjub temaga ja veidi hiljem tuleb päris lähedale, toetab ennast võõra/külalise jala vastu ja laseb sügada. Sain ka mina Koljat sügada ja Kolja oli nõus ka minu jalga toetuspunktina kasutama. Kui võrras lahkub aiast ja tuleb hiljem tagasi, siis koer teda siiski sisse ei lase.

Kas eestlased seda tõugu ka ­tänaval ära tunnevad?
Hedi Kumm kinnitab, et ca 98% inimestest arvab, et tegemist on suuršnautseriga, mis polegi ju väga paha „pakkumine“, sest on ju ka vene musta terjeri aretuses kasutatud teiste seas ka suuršnautserit. Siiski on vene must terjer karvasem, tugevam ja ka suurem.

Suur ja võimas must koer
Vene must terjer ongi suur ja võimas koer.
Tal on suur ja kandiline pea (kandilisust rõhutatakse sellega, et pea pealt aetaks karv lühikeseks), tal on efektne habe, pruunid või tumepruunid silmad, väga suur nina, suured hambad (käärhambumus). Tundub, nagu räägiks Punamütsikese muinasjuttu. Kuigi jah, nende kõrvad on kehaga võrreldes üsna väikesed ja paljaks aetud.
Neil on suured, sirged ja võimsad käpad, sirge selge. Vanasti saba kupeeriti, täna enam mitte, mistõttu on ka saba suur, uhke ja rikkaliku karvkattega. Kolja saba on seljal püsti nagu suur küsimärk ja see on igati vahva.
Koera keha on kompaktne ja ruutjas. Hedi kinnitab, et nende keha peaks olema ainult 5% pikem kui nende kõrgus on.
Isaste koerte turjakõrgus on 72-76 cm, kaal 50-60 kilo (Hedil on kodus vanem isane koer, kes kaalub lausa 70 kilo), emastel on turjakõrgus 68-72cm, kaal 45-50 kilo.

Kasukahooldus nõuab ­pühendumist
Karvkate on laineline, 4-10 cm pikk, tavaliselt üsna karm, tugev, tihe. Värvuselt must nagu ütleb ka tõu nimi. Võib esineda värvimärgiseid nagu airedale terjeril, kuid värvimärgised näitustel lubatud ei ole.
USAs lausa aretatakse ka sellist vene musta terjerit, kelle värvus ongi nagu airedale terjer oma, kuid jah, näitustele selliste koertega asja ei ole. Koerte vananedes tuleb musta värvi sisse ka halle karvu.
Karvahooldus võib olla keeruline, sest on ju koera karvkate vägagi rikkalik. Selle eest hoolitsemine sõltub palju ka karvkatte kvaliteedist. Heas konditsioonis karvkate vajab ka pidevat hoolitsemist – iganädalast kammimist ja pesu korra kuus.
Nende karvkatet hooldatakse kääridega lõigates või masinaga ajades vähemalt 3-4 korda aastas, kuid näitusekoera karva enne igat näitust. Kui karvkatte eest on õigesti hoolitsetud, siis ei aja nad ka palju karva.
Hedi kinnitab, et karva tuleb lõigata, sest kehal on pikk karv, peal, kaelal, kõrvadel ja tagajalgade tagumisel poolel on lühike karv. Tuleb lõigata kääridega terve keha „õigesse kujusse“.
Näitusekonditsiooni karvkatte tegemine võtab aega ca 4 tundi – pesu, kuivatus (suure fööniga, mis vee karvast ikka välja puhub), kammimine ja lõikamine. Kolja on hoolduse ajal üsna rahulik, on sellega harjunud. Ta tuleb pesu ajaks meelsasti sauna, esialgu üritab sealt ka jalga lasta, kuid on tegelikult igati rahulik.

Iseloomult julge ja tubli töökoer
Iseloomult on vene must terjer elav, tähelepanelik ja tasakaalukas. Ta on võitlejahing ja julge, tugeva iseloomuga. Nad on väga sitked, kuid nende koolitamine võib olla ühel hetkel lihtne, teisel keeruline.
Vene must terjer vajab head kombekoolitust ja kindlat kohta perekonnakarjas. Ja nagu ka teiste tõugudega, tuleb ka musta terjerit koolitada kutsikast peast alates.
Venemaal on must terjer kõrgelt hinnatud töökoer. Tugev, äraostmatu ja kiire kaitsereaktsiooniga. Kodus on ta pigem vaikne ja ei liigu ilmaaegu.
Vene must terjer on kiire taibuga, kes reageerib ruttu välistele ärritajatele. Tema töömaneer on kannatlik ja sitke, antud ülesanded viib ta alati lõpuni.
Neil on kindlasti ka suur kaitsetahe, kuid ta tegutseb alles siis, kui olukord seda nõuab. Isegi praegu arvatakse, et tõug võib olla tige ja ettearvamatu. Aretusse on siiski võetud koerad, kes on tugeva närvisüsteemiga ja töövõimelised.

Vajab leebet koolitajat
Koolituses võib tõu liigne enesekindlus ja mõnikord liigne pehmus tekitada koolitajale peavalu.
Ei maksa unustada sedagi, et musta terjeri koolitus õnnestub väga harva, kuid seda tehakse n-ö. karmi käega.
Selle tõu koolituse puhul on olulised rikkalik kujutlusvõime, kuidas treenimist huvitavaks teha ning preemia õige soorituse eest – need annavad soovitud tulemuse. Väga hea on see, et vene must terjer tahab olla kontaktis inimesega, mistõttu meeldib ka inimesega koos igasugu asju teha.
Nad sobivad hästi teenistuskoerte aladele, sõnakuulelikkuseks ja päästetööks. Üks Hedi koerte kutsikatest, see, kes elab Ungaris, on näiteks väga hea teraapiakoer. Agility jaoks on vene must terjer liiga aeglane, sest ta on sedavõrd suur.

Näitusekoer?
Näitusekoeraks sobib vene must terjer hästi. Ka Koljal on vaatamata oma noorele eale näitustel hästi läinud.
Nii on tal ette näidata Monacost oma tõu parima tiitel, kuigi ta oli sellel näitusel noorim seda tõugu koer. Hedi kinnitab, et vene must terjer on näitusel efektne koer ka vaadata – suur, vägeva karvkattega, no ja eks ta ole ju nunnu ka.

Kellele sobib?
Vene must terjer sobib liikuvale inimesele, kes suudab hoolitseda karvkatte eest ning suudab kehtestada koerale selged ja õiglased piirid. Kuna koer vajab väga palju liikumist ja on vastupidav, siis tuleb käia ka pikkadel jalutuskäikudel.

Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik

0 kommentaari Lisa kommentaar