Kerli Toode on 23aastane noor naine, kes on kuulsust kogunud täna oma realistlikele joonistustele koertest, kassidest ja muudest loomadest ning ka inimestest. Täna on tema kaubamärk Art by Kerli kogunud Facebook’is juba üle 10 000 imetleja.
Ma pean tunnistama, et mulle suurt kunstimeelt antud ei ole, kuid meeldib realistlik kunst – asjad näevad sellised välja nagu nad tegelikult on. Seetõttu jäi ka minu pilk peale Art by Kerli’le Facebookis juba üsna tükk aega tagasi. Kuid, kes on see inimene, kes suudab joonistada loomadest sedavõrd realistlikke pilte, mis näevad välja justkui fotod?Kerli Toode kinnitab, et ta on joonistanud nii kaua, kui ta seda ise mäletab. Seega, lapsepõlvest alates. Alati on talle huvi pakkunud just pliiatsitega joonistamine ja temaatikast on alati tema lemmikuteks olnud loomad.„Mulle võis lapsena anda pliiatsid ja paberit ja ma nokitsesin tundide kaupa,“ meenutab Kerli. „Esimesed lemmikud, keda joonistasi,n olid hobused.“Noor kunstnik meenutab, kuidas ta võttis mõne loomade entsüklopeedia ja hakkas sealt loomi maha joonistama. Meldisid ka metsikud loomad, linnud.
Algus ja Kerli stiil
8-9 aastat tagasi avastas Kerli, et talle tegelikult loomade joonistamine meeldib sedavõrd, et sellest võiks saada lausa tema amet. Siis tekkis tal huvi just lemmikloomade joonistamise vastu – koerad, kassid, linnud. Veidi aega hiljem lisandusid ka inimesed.Huvitaval kombel Kerli joonistamist kusagil koolis, näiteks Kunstiülikoolis, õppinud ei ole. Ta õppis küll Pelgulinna Gümnaasiumis ja käis kunstikallakuga klassis, kuid seal ta oma töid ja oma loomingut teistele eriti ei eksponeerinud.Kerli kinnitab, et tema stiil on realism. Abiks on talle pliiatsid, nii harilikud kui ka värvilised, ja Kerli kasutab veel ka kuivpastelli. Kerlile endale meeldib kõige rohkem just must-valge pliiatsijoonistus.Miks nii?„Must-valge joonistuse puhul kaob ära värvide virrvarr,“ kinnitab Kerli. „Jäävad alles silmad ja pilk, mis mustvalgelt on väga täpsed.“ Miks realism?Kerli ise naerab, et „tõsistele“ kunstnikele, sellistele hipidele, realism muidugi meeltmööda ei ole. Neile meeldib rohkem mängimine värvidega ja abstraktsus, viska aga värvi paberile ja nii see kunst valmib. Kerlile selline lähenemine ei meeldinud: „Mulle meeldib joonistada asju nii, et inimesed sellest üheselt ka aru saavad.“Töövahendid on Kerlil professionaalsed – mitte sellised tavapärased värvipliiatsid, mida igast poest osta saab. Tegelikult tellib ta oma töövahendid välismaalt (mõned asjad, näiteks joonistuspaberi või harilikud pliiatsid hangib Kerli Eestist) ja tema lemmikuteks on Faber-Castell’i polychromosed.Nendest pliiatsitest on Kerli suures vaimustuses. Profipliiatsid on kõrge kvaliteedi ja tugeva pigmendiga, ka värvivalik on laiem. Kerli lisab, et mida pehmem on pliiats, seda parem. Saan teada sedagi, et kõvema pliiatsiga tehakse heledamaid kohti, pehmemaga tumedamaid kohti.
Kas Kerlil on ka eeskujusid või teisi kunstnikke, keda ta jälgib?
Kerlile meeldib Rootsis elav Katja Turnsek – ka tema joonistab realistlikke loomapilte, kuid ka maalib neid. Kerlile maalimine ei istu.„Oma ajast kulutan palju sellele, et jälgin, mida teised kunstnikud teevad,“ lisab Kerli. Nähtu ja õpitu paneb Kerli alati ka kõrva taha.Lisaks värvipliiatsitele katsetas Kerli hiljuti ka tindipliiatsit, kuid sellega on üsna „keerulised“ lood, kui oled paberile joone teinud, siis seda enam ära ei võta. See on Kerli sõnul veidi ohtlik.„Mulle meeldib puhtus,“ kinnitab Kerli. „Pliiatsitega joonistamine on puhas, kindel värk, ei ole mingit värvimöllu, märga värvi ja muud sellist.“
Kuidas valmib joonistus
Kerli poole pöörduvad inimesed, kes paluvad joonistada looma või iseennast, kas kingituseks või iseendale. Inimesed leiavad Kerli eelkõige Facebook’ist, kuid ka suust-suhu reklaam on hea viis endale kliente leida. Ja on ju alati olnud nii, et meistrit kiidab tema töö.Kerli saab tellijalt/kliendilt foto, mida ta hakkabki joonistama. Kindlasti on Kerlil ka fotole omad nõudmised, sest tegemist on ju ikkagi realismiga. Mida parem on foto, seda parem on ka joonistus.Kerli elusaid loomi ja inimesi ei joonista. Kerli ise ütleb selle kohta teisiti – natuurist ta ei joonista. Ta toimetab ühe joonistuse kallal kümneid ja kümneid tunde, mistõttu läheks elu modellil päris keeruliseks.Lisaks heale fotole annab Kerlile palju juurde ka see, kui talle räägitakse (kirjutatakse) loomast või inimesest, keda ta joonistama hakkab. Nii saavutab ta kujutatavaga parima kontakti. Pikalt ta joonistamise alustamisega ei venita, pigem lausa kibeleb, pliiatsid käes, et joonistama hakata.Esimesena visandab Kerli kogu pildi äärejooned, seejärel pannakse paika, kus on silmad, kus on nina. Naljakas on see, et Kerli kinnitusel on kõige keerulisem osa koerast, mida joonistada just nina! Seejärel alustab Kerli varjutamisega, toob välja heledusi ja tumedusi. Kerli kasutab sageli kustkummi, kuid mitte vigade parandamiseks, vaid selleks, et saada pildile heledaid toone.Ühe pildi tegemiseks kulub kümneid tunde. Kerli paneb pildi molbertile seisma, et näha ja vaadata, kas on vaja midagi muuta.„Mul on vaja rahulikult pilti näha ja seedida,“ kinnitab noor kunstnik.Sageli on Kerlil käsil kaks-kolm tööd korraga. Nii on lihtsalt vaheldusrikkam. Ta lisab, et oleks tore, kui üks töö oleks loomast, teine inimesest.Kuid, kui ma tulen, foto näpus ja homseks oleks pilti vaja?Kerli naerab, et asjad nii ei käi. Nelja-viie nädalaga tuleb arvestada, siis on võimalik joonistust saada. Kerli lihtsalt ei taha kiirustada ja eks tal ole ju ka teisi pilte kogu aeg töös.Aeg-ajalt avastab Kerli ka uus „tehnikaid“, leiab uusi vahendeid ja meetodeid, kuidas midagi teha. Kuidas kustukummiga jutte tõmmata, hiljuti avastas Kerli mehaanilise kustukummi, mis näeb välja nagu mehaaniline pliiats, ainult, et sellega saab kustutada. Ka värvitoone on palju! Nii on Kerlil pliiatsikomplekt, milles on 120 erinevat värvitooni! Uskumatu kogus!
Joonistatavad loomad
Kerli kinnitab, et loomad on talle alati meeldinud. Ta on neid isegi tänavalt koju toonud ja sellega oma vanemaid pahandanud. Lisaks joonistamisele meeldib Kerlile loomi ka pildistada.Kerli naerab, et ta on koeratu koerainimene. Koera tal täna ei ole, kuid ta loodab, et tulevikus on. Tema lemmiktõug on dobermann.Ta on seni joonistanud ca 50-60 erinevat tõugu. Kõige aktiivsemad on mopsiomanikud, sest mopsidest on ta kõige rohkem pilte joonistanud. Palju on pilte taksidest, bokseritest ja saksa lambakoertest.Kerli lisab, et kõik koerad on väga erinevad, vaatamata sellele, et nad on ühest tõust. Igal koeral on oma nägu! On ka neid inimesi, kes lasevad joonistada oma koerast nii portree kui ka nn seisupildi.Kerlil kodus siiski on loom, õigupoolest lind. Rääkiv papagoi – nümfkakaduu, kes Kerlile seltsi pakub, kui ta joonistab.Keda loomadest on lihtsam joonistada? Koera, kassi, lindu, närilist, roomajat?Kerli arvab, et koera, kuna neid on ta ka kõige rohkem joonistanud. Ka koerte karvastruktuur on selline, et neid on lihtne joonistada. Inimest on palju raskem joonistada, sest inimese nahk on sile ja joonistusel tuleb see nahk kuidagi ka sildekas saada.Kas fotol oleva looma emotsioone on keeruline edasi anda?Kerli kinnitab, et kui fotol on loomal emotsioon olemas, siis ei ole seda ka keeruline joonistada.
Joonistamine on muutumas põhitööks
Mõni aeg tagasi käis Kerli peas krõps läbi, et miks ta ei võiks joonistada põhitööna.Talle ju meeldib joonistada, inimestele meeldivad tema tööd, miks ei võiks hobi olla põhitöö!Rahast me ei räägi, kuid inimesed ostavad pildid Kerli käest endale. Inimesed saavad esitada Kerlile tellimusi ja hinnad olenevad tehnikast ning formaadist.Võimalus on valida formaadist A6 formaadini A1. Valida on ka mitme erineva tehnika vahel. Ja, et oleks kõige kindlam, võib Kerli oma töödele ka sobilikud raamid välja valida. Seega, täiskomplekt!Kliente on Kerlil piisavalt. Ainuüksi Facebook’is on Art by Kerli saanud juba üle 10 000 laigi. Kerli on ka ise üllatunud, et tema tegemisi sedavõrd palju inimesi jälgivad. Palju on huvilisi välismaalt, sest Art by Kerlit on ta tutvustanud algusest peale ka inglise keeles.
Nii on Kerlil kliente USAst, Austraaliast, Itaaliast, Dubaist ja mujalt. Kerli muretseb aati, kas pildid postiga ilusasti ka kaugematesse riikidesse kohale jõuavad. Seni on kõik hästi läinud.
Kerli ja tema joonistatud raamatudLisaks sellele, et Kerli inimestele pilte joonistab, on ta joonistanud pilte ka raamatutesse.Nii on ilmunud kaks linnuraamatut: „Linnuelu aabits. Talvised aialinnud“ (2010) ja „Linnuelu aabits. Suvised aialinnud“ (2013) ja ka hästi vahva raamat hundist ja huntide hingeelust „Susi, kriimsilm, metsatöll…“ (2013, autor Peep Männil).Kerli meenutab, et linnuraamatuid pääses ta kujundama 2010aastal, kui võitis Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud joonistusvõistluse nii täiskasvanute kui ka üldkategoorias. Tänu sellele võistlusele Kerli „avastati“ ja tunti huvi, kas ta oleks huvitatud linnuraamatuid illustreerima. Kerli meenutab, et võistluse jaoks joonistas ta „Aasta lindu“, kes toona (aasta siis oli 2009) oli kodukakk.Kerli otsis lindude pilte, pidas nõu ornitoloogidega ja nii need raamatud valmisid. Täpselt nii sai valmis ka raamat huntidest.„Aasta linnud“ ilmuvad ju ka postmarkidel, kuid seni Kerli postmarke kujundanud ei ole, kuid see mõte meeldiks talle küll.
Kerli enda tulevikuplaanides olekski üks vahva loomaraamat, milles tema joonistatud pildid. Ja selleks hoiame talle kindlasti pöialt!
Marko Tiidelepp
Foto: Meeli Tulik
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.