Peaaegu kõik meist on kasvanud üles süües liha, kandes nahast tooteid, käies loomaias ja tsirkuses.
Enamus meist on ostnud omale koju mõne lemmiku, hoidnud merisiga ja kauneid linde puuris. Me kanname villaseid riideid ja siidist pesu, sööme McDonaldsis burgereid ja kala. Me ei ole kunagi kaalunud, mis need tühisena näivad tegevused loomadele tähendavad. Mingil põhjusel on aga inimene hakanud üha enam küsima: kas loomadel peaksid olema õigused?
Loomaaktivist Peeter Singer on avaldanud raamatu „Loomade vabastamine“ mõtte, millega ütleb, et võrdõiguslikkuse aluspõhimõte ei ole mitte nõuda värdset või identset kohtlemist vaid nõuda arvestamist teise eluga. Sellest lausest on saanud loomaõigustlaste seas põhiargument, kui räägitakse loomade õigustest.
Kas loom tunneb valu?Tihti küsitakse, kas loomadel peaksid olema õigused ja vastus on Singeri sõnul „Jah, loomade eludega tuleks arvestada!“ Loomad väärivad valuvaba elu keskkonnas, mis on neile loomulik ja kus neid ei kasutataks ärilistel eesmärkidel ära.
Näiteks ei ole moraalse filosoofia õppejõu Jeremy Benthami sõnul alustõde mitte teesis „Kas nad saavad aru?“ või „Kas nad suudavad vastu rääkida?“ vaid selles „Kas nad kannatavad?“. See alustõde annabki näteks Benthami sõnul loomadele aluse õigusteks, nad on elusolendid, kes kannatavad õiguste puudumise läbi. Kõik loomad kannatavad samamoodi nagu inimesed – vaimselt ja füüsiliselt. Nad tunnevad valu, mõnu, hirmu, frustratsiooni, üksildust ja emaarmastust. Iga kord, kui me teeme midagi, mis võiks loomi kahjustada või tekitada neis negatiivset tunnet, peaksime võtma arvesse, mida nad tunda võivad.
Looma olemasolu on väärtus maailmale ja inimeseleLooma õiguste toetajad usuvad, et loomad on juba oma olemasoluga väärtus, mida ei saa mõõta. Nad ei ole mõeldud vaid meid orjama, toiduks või kehakatteks. Nad usuvad, et iga elusolend, kel on oma tahe ja soov elada, peaks saama õiguse elada vabalt ja valutult.Looma õigused pole vaid filosoofia – see on sotsiaalne liikumine, mis püüab muuta ajast ja arust pärit iganenud arusaami, et loomad on vaid lihaks ja nende nahk saabaste tegemiseks inimestele.
Tuntud võrdse kohtlemise organisatsiooni PETA asutaja Ingrid Newkirki sõnul oleme kõik võrdsed. „Kui asi puudutab valu tundmist, üksilduse tundmist või rõõmu ja hirmu on rott, siga, koer ja laps võrdsed. Nad kõik tunnevad ja väärtustavad oma elu.“
Mida tähendavad loomade õigused ja millega on loomad õigused ära teeninud?Loomaõiguslased on ka Eesti veganite sõnul seisukohal, et loomad väärivad nende endi huvidest lähtuvat kohtlemist, olenemata sellest, kas nad on armsad, inimesele kasulikud või kuuluvad ohustatud liiki. See tähendab, et neile laienevad teatud põhiõigused nagu õigus elule ja kehalisele puutumatusele. Neid õigusi ei tohi inimesed rikkuda, kasutades loomi toiduks, riietuseks, meelelahutuseks, loomkatseteks või teistel omakasupüüdlikel eesmärkidel.Loomadele õiguste andmist on seatud kahtluse alla vastuväidetega, et loomad ei suuda meile oma huvidest teada anda, ei mõista õiguste olemust või et õigustega peaksid alati käima kaasas kohustused, mida loomad ei ole ju võimelised teadlikult võtma.
Kuid sama kehtib ka näiteks imikute või sügava vaimse puudega inimeste kohta. Sellegipoolest ei võta me neilt põhiõigusi, vaid otse vastupidi, kanname haavatavate ühiskonnaliikmete eest erilist hoolt.
Kas loomadel ei ole parem ja turvalisem elada inimese hoole all kui looduses, kus neid ähvardavad nälg, haigused ja teiste loomade kallaletungid?Metsloomade jaoks on vaba loodus kodune elukeskkond, kus nad saavad elada liigiomast elu. Vangistuses känguvad nad aga vaimselt ja füüsiliselt.
Inimese meelevallas olemine on loomadele tihtipeale hoopis ohtlikum kui elu vabaduses. Seda illustreerib selgelt põllumajandusloomade olukord. Kuigi kodustatud loomad ei ole kohastunud eluks inimeseta, ei tuleks neil metsikus looduses ilmselt kunagi läbi elada selliseid kannatusi, nagu igapäevaselt suurfarmides.
Miks ei või inimesed loomi kasutada, kui me oleme neist nii palju intelligentsemad?Kui intelligentsus ja mõtlemisvõime on kriteeriumid, mille järgi eristada inimesi loomadest, siis kahjuks peaksime endi hulgast välja arvama ka inimesed, kellel neid võimeid ei ole (näiteks imikud ja raske vaimse puudega inimesed).
Kõrgem intelligentsus ei anna ühele inimesele õigust teist inimest väärkohelda. Miks peaks see andma meile õiguse väärkohelda loomi? On loomi, kes on intelligentsemad, loovamad, teadlikumad ja suhlemisaltimad kui mõned inimesed. Vaatamata sellele, et loomadel puudub mõtlemisvõime, on nad tundlikud olendid ning tunnevad peamisi emotsioone, valu ja hirmu samamoodi kui meie.
Kaidi Aidama
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.