Akvaariumi plaanimisel ja sisustamisel on kindlasti vaja otsustada kõik selle valgustamisega seotud küsimused.
Kui akvaariumi sisustamisel valitud nn starterkomplekt, siis on olemas ka valgusti, filter ja soojendi.Üheks võimalikuks kitsaskohaks on akvaariumikomplekti korral valgusti. Ilma elustaimedeta akvaariumis pole kalade jaoks valgustit vajagi, valgusti roll on vaid kalade ja akvaariumi meile nähtavaks tegemine. Selleks piisab aga üsna tagasihoidlikust valgustusest. Nõrk valgustus tähendab ka madalamat akvaariumi hinda ning kuna paljud ostjad teevad ostuotsuse hinna põhjal, siis suur(em) osa akvaariumikomplekte ongi komplekteeritud suhteliselt nõrga valgustusega. Kui eesmärgiks on taimedeta akvaarium, siis see sobib ja probleemi polegi, kui eesmärgiks on aga taimeakvaarium siis tuleks jälgida et valgustus oleks piisav või siis oleks võimalik täiendava valgustuse lisamine.
Kui valgustus on nõrk, siis esmalt soovitaks suhelda kaupluse müüjatega, pole võimatu et soovitud akvaariumikomplekti saab tellida ka koos sobivama valgustiga ning selline variant on etem kui iseehitamine. Kui tegu on luminofoortorudega valgustiga, siis kuidas lisatoru paigaldada on kirjas ühes akvaristika foorumi teemas.
Kui palju valgust on vaja?Ajal, mil akvaariumi valgustiks pruugiti peamiselt luminofoortorusid, loeti taimeakvaariumite jaoks piisavaks 0,5 W/l kohta. Praeguseks on valgustites domineerivaks saanud LED-id ning varasem kalkulatsioon enam ei päde, eks ta oli ka varem üsna ebatäpne, sest rajanes T8 torudel, aga hiljem kasutatud T5 torud olid efektiivsemad. Praegu kasutatakse vajaliku valguse hindamiseks valgusvoogu luumenites, õnneks on see reeglina nii LED pirnidel kui akvaariumivalgustitel spetsifikatsioonis näidatud. Vähenõudlike taimede jaoks loetakse piisavaks 10-20 luumenit liitri kohta, keskmiselt nõudlike taimede jaoks loetakse piisavaks 20-40 luumenit liitri kohta ning nõudlikud taimed vajavad üle 40 luumeni liitri kohta. Vt. ka Tropica juhendit.Kui otsustatud on eritellimusel valmistatud akvaariumi kasuks, siis oleks mõistlik võimaluse korral tellida see koos valgustiga. Kui see pole võimalik, siis hästivarustatud akvaristika kauplustest saab eraldi tellida ka valgusteid, internetikauplustes on valik veelgi avaram kuid sealt tellimine on algaja jaoks ehk liialt tülikas. Valgustit saab ka ise ehitada, aga kes pole elektriga sõber, võiks selle vast siiski proffidele jätta.Valgustite osas domineerisid pikka aega luminofoortorude baasil tehtud valgustid. Kui sellist soetada, siis tasuks veenduda, et kasutatakse T5 torusid, mitte T8. T5 torud on efektiivsemad ja pikema kasutuseaga, T8 torusid kohtab aina vähem. Praegusel ajal aga soovitaks juba otsustada LED valgusti kasuks. LED valgustite osas on toimunud kiire areng, paraku tähendab see et ostmisel tuleb hoolega jälgida, millise riistaga on tegu. Asi on selles, et LED valgustite valgusviljakus võib olla väga erinev – head LED-id annavad välja sama palju valgust kui luminofoortorud või säästupirnid, ehk siis 80-100 lm/W, parimad neist rohkemgi. Paraku kui kehvad luminofoortorud annavad valgust 60 lm/W kohta, siis kehvad LED-id võivad anda ka 30 lm/W ja vähemgi. Sama kehtib muide LED pirnide soetamisel – odavad LED pirnid võivad osutuda isegi vähem efektiivsemateks kui säästupirnid.
Lahenduseks võib olla dimmerdamine
LED valgusti soetamisel tasuks veel mõelda sellele, kas osta dimmerdatav valgusti või siis ilma selle võimekuseta. Dimmerdataval valgustil saab valgustugevust reguleerida, tihti on neil komplektis ka kontroller, millega saab emuleerida päikesetõusu ja päikeseloojangut, parematel ka mõningaid muid ilmastikunähtusid (nagu näiteks äike). Dimmerdatav valgusti võimaldab ka valgustugevust maha keerata juhul, kui tekivad näiteks vetikaprobleemid. Dimmerdatava valgusti põhiprobleemiks on aga hind, ilma selle võimekuseta valgusti on oluliselt odavam. Näiteks Fluvalil on taimeakvaariumi jaoks mõeldud LED valgusti, mida saab juhtida mobiiltelefonist. Dimmerdamata LED valgusti näiteks sobiks siinmail üsna levinud Aqualed LED valgusti.
Valgusti klaaskasti äärel
Üks lihtsamaid ja odavamaid lahendusi on akvaariumile katteklaasi paigaldamine ning siis kasutada klaaskasti äärtele kinnituvat valgustit. Kui paigaldada katteklaasi, selle jaoks on võimalik tellida spetsiaalsed kandurid, mis toetuvad klaaskasti äärtele. Võimalik on aga ka teha klaaskast nii, et üleval ääres on tugevdusribad, millele saab toetada katteklaasi – loomulikult on oluline, et ribad oleksid piisavalt tugevalt paigaldatud, et lisaraskus neid lahti ei väänaks. Katteklaas on parem teha mitmeosaline, siis on sellega kergem opereerida ning puhastamiseks saab eemaldada vaid ühe osa kattest. Mõistlik on teha katteklaas ca 10% pikema külje pikkusest lühem, nii ei teki probleeme üle akvaariumi ääre kaablite, voolikute jms ühendamisel, lisaks on hõlpus tekitada kalade söötmiseks pilu. Pealt lahtine akvaariumVõib akvaariumi jätta ka pealt lahtiseks, sellel on samuti head ja vead. Plussid: lambi valgus jõuab paremini akvaariumi, taimede veest välja tõusvad õied saavad vabalt areneda, gaasivahetus on hea, minu meelest ka akvaarium näeb välja loomulikum. Miinustest aga see, et sel juhul tuleb vältida kalu, kes akvaariumist välja võiks hüpata (nt SAE on tuntud hüppaja) ning vett aurab rohkem ära, on ka suurem oht, et midagi soovimatut võib akvaariumi sattuda.
Taimer valgustuse juhtimiseks
Valgustuse juhtimiseks on mõistlik soetada taimer, ükskõik kas mehaaniline või elektrooniline. Arvestades taimerite suhtelist odavust ning seda, kui palju taimeri soetamine hoiab ära võimalikke probleeme, tasub see kindlasti end ära. Viimasel ajal kasutatakse taimerina sageli “tarka pistikupesa” – see on reeglina juhitav mobiiliäpist, on võimalik eelseadistada kindlad sisse- ja väljalülitamise ajad, aga saab ka käsitsi sisse-välja lülitada, isegi olles ise kodust kaugel. Neid pakuvad erinevad tootjad, kes viitsib pikemalt oodata, leiab soodsamaid pakkumisi ka sellistest kohtadest nagu Aliexpress, Banggood, Gearbest, Ebay. Nutipesade kohta on pisut lisalugemist näiteks Fortes.
NB! Enamus wifi kasutavaid nutipesi vajavad seadistuseks 2,4 GHz wifi-t (mis meist enamusel ilmselt ka on), 5 GHz wifi-ga seadistada ei õnnestu.
Rein Rüüsak
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.