Jämtlandi koer ehk rootsi põdrakoer on suurepärane jahikoer – Ajakiri Lemmik

Jämtlandi koer ehk rootsi põdrakoer on spitsi tüüpi koer, kes pärit Rootsist (Jämtlandi maakonnast), kus teda peetakse ka rahvustõuks. Peamiselt kasutatakse jämtlandi koera jahikoerana põdra­jahil, kuid temaga käiakse ka karu-, ilvese- ja metsseajahil.

Jämtlandi koeraga aitab tuttavaks saada Mehis Anni, kellele kuulub 1. septembril 9-aastaseks saanud Anni ehk Anni Anni. Mehisel ja tema perel on ka Annist kaks aastat noorem beagle, kel nimeks Sofie.

Mehis Anni ja tema koerad

Mehis kinnitab, et tegelikult on ta maapoiss, kelle elus olid koerad juba tema lapsepõlvekodus. Oli nii segaverelisi koeri, kuid ka üks tõukoer – landseer, kel nimeks Caesar. Mehis tegi koos vennaga mõnikord Caesariga ka kelgusõitu.Kui Mehis maalt linna kolis, siis oli ta kindel, tal peab olema koer. Äkki laika? See oli esimene mõte. Laikad on iseloomult üsna jonnakad, mistõttu ei tundunud see hea mõte. Mehise abikaasa googeldas ja otsis, kuni leidis jämtlandi koera. Eestis (täpsemalt Tudus) oli sündinud just üks pesakond jämtlandi koera kutsikaid ja toona oli see ainus selle tõu pesakond Eestis. Täna on Eestis registris juba ca 400 jämtlandi koera, mida pole sugugi mitte vähe. Paljud neist koertest kuuluvad jahimeestele, ja elavad linnast väljas maal.Mehis kinnitab, et jämtlandi koera võib pidada nii jahikoerana kui ka lihtsalt pere lemmikloomana. Nii toob ta näiteks ühe jämtlandi koera, kes elab Laagris just pere lemmikuna.

Jämtlandi koer jahikoerana

Mehis kinnitab, et jämtlandi koer on ühe mehe ja samas ka ühe jahimehe koer. Koeraga minnakse metsa, ta leiab põdra, annab sellest märku ja jääb oma peremeest ootama, kusjuures jahil ei käi korraga kari jämtlandi koeri vaid ikkagi üks koer.Jämtlandi koer kuulub nn peatavate jahikoerte hulka – ta ei lähe jahitavale loomale kallale, ta hoiab distantsi, annab jahimehele märku ja ootab peremehe/jahimehe ära. Mehise sõbral, Jaanusel on üks Anni kutsikatest ehk Luna, kes on väga hea jahikoer, mistõttu kutsutakse Mehise sõpra sageli jahile just tema koera pärast. Kui jaht hakkab läbi saama ja on oht, et põtra ei saada metsast välja, siis on just Luna see suurepärane abiline, kes looma metsast leiab ja sellest märku annab.Mehis räägib, et jämtlandi koera treenimisega jahiks on asjad üsna lihtsad, sest mingil hetkel käib koeral mingi „krõps“ ja ta saabki aru, mida ta jahil tegema peab. Enne seda peab temaga metsas käima, jalutama, laskma lõhnu nuusutada, et ta harjuks. On üsna selge, et jämtlandi koeral on jahikihk geenides. Jahiküpsus saabub jämtlandi koeral siis, kui ta aastane, kuigi on ka neid jahimehi, kes kinnitavad, et pigem peab koer 2-aastane olema. Mehis on kindel, et pooleaastane koer on jahiks veel liiga noor. Noore koera võib jahile kaasa võtta, talle tabatud saaklooma näidata, lasta tal seda sikutada ja nuusutada.Jämtlandi koeraga käiakse jahikatsetel, nii põdra kui ka metssea jaoks. Mehis meenutab karukatseid Palmse mõisa lähedal. Muruniidukil liikuv karukakaga kokku määritud karumakett mõjus Annile väga hästi – koer läks koheselt käima, karvad läksid turri ja Anni oskas suurepäraselt jääda karu ja peremehe vahele, sest peab ju jämtlandi koer jahil ka oma peremeest vajadusel kaitsma.Siinkohal on kurb tõdeda, et igal aastal saab paar-kolm jämt­landi koera (sageli just noored koerad) meil ka surma. Põhjuseks metssead, hundid, kes võivad koera rünnata, kuid ka täiskasvanud põdra jalahoop võib olla tappev.Lisaks põdrajahile on jämtlandi koerast abi ka karu- ja ilvesejahil. Mehis lisab, et Annil on silma ka nugise peale. Mehis on käinud Anniga jahil. Anni on aidanud tal ka ühe põdra kätte saada, kuid viimastel aastatel ei ole Mehis enam Anniga jahil käinud, sest viimasel jahil oli üks ebameeldiv kogemus, mis oleks koerale vägagi õnnetult võinud lõppeda.Jämtlandi koer on suurepärane jahikoer, kuid näiteks ujumisega võib neil probleeme olla, mistõttu on jämtlandi koera ujuma saamiseks vaja näha palju vaeva, kuid mulle tundub, et selleks on ju olemas linnukoerad, kes linnujahil lastud linnu veest välja toovad.Ah jaa. Jahimeestel pidi olema üks tarkus, mida ka jämtlandi koera omanikud teavad – kui sa tahad, et jahikoer jahib just seda looma, siis selle looma liha võid sa anda koerale ka süüa. Nutikas, kas pole?

Välimuselt peaaegu nagu hunt või husky

Jämtlandi koer on suur spitsitüüpi koer. Ta on tugev, kompaktne, rühikas, kuid vägagi liikuv ja paindlik koer. Isaste turjakõrgus 57-65 cm, kaal 30-35 kilo, emastel 52-60 cm, kaal 25-30 kilo.Silmad on pruunid, veidi ovaalsed, ilme on tähelepanelik ja rahulik. Kõrvad on kikkis, teravate otstega. Selg on sirge, rind on sügav ja kaarjas. Jäsemed ja käpad on tugevad, koera liikumine on jõuline ja vaba, paraja sammupikkusega.Mehis kinnitab, et kui ta käib Anniga jalutamas, siis paljud vastutulijad arvavad, et tegemist on huskyga. Loomulikult, on ju sarnaseid jooni nii husky, kuid miks mitte ka hundiga, kui mitte tähele panna jämtlandi koera ägedat rõngassaba, mis spitsilistele omane. Mehis lisab, et kui jämtlandi koer on pikka aega jahil olnud ja väsinud, siis langeb tema saba sorgu, mistõttu on ta veelgi rohkem hundi moodi.Mehis lisab, et kindlasti on jämtlandi koeral oma jämtlandi koera nägu. Neil on ka paks krae, mis on üsna lahtine, kuid see on oluline abimees jahil, kui mõni kiskja peaks jämtlandi koera kaela ründama.

Iseloomult “super koer”

Iseloomult on jämtlandi koer Mehise arvates tõeliselt „super koer“. Kui Anni suudaks inimkeeli rääkida, siis ta seda ka teeks. Anni tuleb Mehise juurde, vaatab peremehele otsa ja hakkab temaga koerakeeles „rääkima“. Anni tunnetab peremehe tujusid ja vajadusel isegi kallistab, pannes käpad peremehe õlgadele.Kui Anni oli kuuekuune, siis ta üritas välja selgitada, kus on piirid, mida tohib, mida mitte. Nii pidasid Anni ja Mehis maha ühe tõsise kisma, pärast seda oli koeral selge, et Mehis on selles peres alfa, keda peab kuulama.Mehis lisab, et Anni on ülimalt lastesõbralik. Mehise abikaasa õelapsed kartsid koeri, kuni nad tulid Mehisele ja tema perele külla. Külaskäik lõppes sellega, et lapsed magasid Anni kaisus ja mängisid temaga igasugu mänge, isegi riidesse lasi Anni end panna. Ja kui asi läks liiga tüütuks, siis läks Anni lihtsalt eemale.Kui laenata erinevaid koeraentsüklopeediaid, siis võib lisada, et jämtlandi koer on julge, tarmukas ja võib-olla veidi isepäine. Ta on rahulik, sõbralik, talle meeldivad inimesed ja ka teised koerad. Nagu eelpool jutuks oli, siis jahikihk on neil väga tugev.

Tervis

Mehis kinnitab, et temal 9 aasta jooksul Anniga terviseprobleeme pole olnud, ju on see seotud sellega, et jämtlandi koera aretuses ei ole midagi “keerulist” tehtud. Koera geenid on korras, kuna tegemist on suure tõuga, siis võib neil esineda puusadüsplaasiat. Seda ka uuritakse ja jälgitakse, probleeme võib olla põlvedega, on sündinud ka pimedaid kutsikaid.

Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.