Korteris elav Innele Õispuu on suur loomasõber, kuid tunneb, et tema kodu poleks loomkaaslasele parim. See aga ei takista tal oma lähedaste lemmikute üle tõõmu tunda.
Millal hakkasid sulle loomad meeldima ja millised loomad olid sinu lapsepõlvekodus? Sellest ajast peale hakkasid loomad meeldima, mil end mäletama hakkasin. Pisikese preilina olin maalaps.Lapsepõlves mu elu möödus lehmalaudas, kus mu ema oli lüpsja. Armastasin väga lehmade ridade vahel jalutada ja pista suhu rohukõrsi. Lehmad ootasid mind nähes pikisilmi, et ma laseks neil oma käelaba imeda. Väikelapsena tundus lehma imemise haare nii tugev. Vasikad nii tugevalt ei imenud, nendega oli lihtsam. Lehmadel on ka erinev iseloom, on sõbralikke lehmi ja üks valge lehm oli väga tige. Kasuisa küll ei tahtnud ei kassi ega koera, kuid meil vennaga on loomaarmastus olnud metsikult võimas. Kolisime teise rajooni, vend tahtis kassi. Üks kass hakkas talle järel käima, kuni sellest toredast kassist saigi meie maja emakass Kurri. Mis me kasuisal lõpuks siis üle jäi, kui tal tuli leppida minu ja venna loomaarmastusega. Nii Kurri meile jäi. Kurril sündis ka poeg, isakass Miki, kelle endale jätsime. Kassid elasid ilusad eluead. Kasse me vennaga alalõpmata silitasime ja võtsime sülle. Ise aga aastaid hiljem tõin ka emale emase koera Naki koju. Naki oli kingitud mehe õele tema 7ks sünnipäevaks, kus aga juba oli koer kodus olemas. Ma hakkasin Nakit nii armastama ja kui käisin ka abikaasa vanemate kodus, sealgi pere koer Pätu võttis mind alati väga rõõmsalt vastu, istus mu süles kui naksti. Mind nähes oli alati sillas. Meie side oli vastastikune. Esialgu ma tegelikult võtsin Naki vaid kaasa enda koju, kuid hiljem selgus, et äi lubaski Nakil jääda. Naki valis välja mu ema ja temast sai väga ustav ja truu koer kogu meie perele. isegi kasuisa kohanes Nakiga üsna kiiresti. Nakit vannitasin ja kammisin. Vannis julgustasin ja ta üsna ruttu harjus minuga pesema. Alati tuli nurgadiivanile panna enne vannitamist peale saunalinad, sest niikui Naki mu saunalina vahelt pääses, tuuritas kogu diivani üle nühkida, end nii kuivatades. Naki armastas voodis magada linade vahel. Oli eriline koer, temaga rääkisin palju, kõike kuulas ja mõistis. Nii tubli kuts oli.
Praegu on nii, et vennal on koer Rex ja tütrel kass ning nendega tegeled ka sina?
Venna hundikoer Rex võeti paarikuuse kutsikana veebruaris 2013 aastal Lääne-Virumaal Kadrina lähistel Kihleveres ühest maakodust, kus pesakonnas oli 11 kutsikat. Rex oli kutsikana selline,, kes pudelis ka paigal ei püsinud. Kui käisime vennal külas, siis Rex asu ei andnud. Ta ainult keksis ringi, oli nii lõbus ja ainult mänguhoos, ei lasknud ta kellelgi, ei emal ega vennalgi rahulikult diivanil istuda. Tol ajal oli majas ka isakass Nööbi, keda Rex austas. Et üldse kutsikast rahu saada, tarvitses minna Nööbi seljataha, sinna Rex ei tulnud. Rexist on kasvanud tubli koer, ta on tark, nutikas, sõnakuulelik, rõõmsameelne, vallatu, üks imesõbralik ja lõbus koer, tänulike silmadega ja koju ootav koer. Ta on truu ja ustav koduvalvur. Alati, kui lähen jälle ema ja venna juurde Piirale, ootab seal väravas õnnelik Rex, väraval püsti ja rõõmust kiunumas. Viimasel ajal on meid tulemas nähes rõõmust kappama hakanud kui hobune ja oma vallatuse juures ka armastab püsti hüpata su otsa nagu kargaks sülle. Väga suurt rõõmu pidi just eriti meie pere kohalejõudmine talle tegema. Rex on üldse väga sõbralik kõigiga, kes on tulnud käima pererahva juurde ja vastasmajja tulevad külalisedki võtab aupaklikult vastu. Kõik armastavad Rexi. Tütre Enelini kass Puuma, ise ma kutsun teda Kusti, kuna mu enda isakass oli kunagi Kusti nimeline, kes ootamatult meil kaduma läks, kui tütar oli neljakuune. Kusti armastas magada mu tütrekese juures voodis. Sealt on edasi kasvanud tütrele loomaarmastus. Niisamuti on ka poeg ja tütretütar väga loomasõbralikud. Kusti on toodud Viljandimaalt tütre tuttavate juurest. Meil oli ka enne tütre sündi isane hundikoer Lord, kelle kahjuks pidime andma maakoju abikaasa vanatädi juurde toredaks koduvalvuriks, kuna kolisime korterisse. Oli väga kahju ära anda, mis ei tahagi ununeda. Seega väga soovitan inimestel mõelda ja otsustada, kas oled valmis ja saad igal võimalikul juhul looma pidada. Loom elab kolimise teise pere juurde ka raskelt üle. Tütre kassi olen hoidnud ja see aeg oli eriline. Eriline selle poolest, et sai kassi südamega veelgi süveneda ja vastutustundlikult hoolida loomast. Kustil on ka kodus kaaslane, temast vanem emane kass Kissa, kelle hoolitsuse all Kusti kohanes kiiresti ja kassidel koos elada ühes kodus on tänapäeval trendiks saanud. Neil on koos seltsis segasem.Kustile mõeldes, ta õhtuti armastab oodata pererahvast voodisse magama jäädes. Meil ajutiselt elades alati lesis selle inimese voodi kohapeal, kes tema teada nüüd koju tulemas ongi hilistunnil, kassil oli kõik selge ja Kusti pikad ootamised, silmamised ukse poole olid märguandeks, kui tõesti meie pereliikmetestki keegi kohe koju tuli. Ta kuulis trepilt astumise hääli. Kass ootas õhtuti oma mängutunde, et jälle joosta saaks puidust grillivarda otsa kinnitatud joogikõrrele järele. Küll ta võttis mul osa õmblustööde juures, kõikjal oli platsis. Kord istus koti sees, kord pesumasina peal. Kusti on eriline selle poolest, et ta ei armasta kausist vett juua, vaid kraani alt nirena jooksvat vett. Kui tütre juurde küllagi lähen, Kusti jookseb kräunudes vastu ja ootab sülle saamist. Olen ka kord nii hoidnud naabrite väikest koera Tukit, kes on juba ka manalateel. Alati , kui pesu maja taha panema läksin,oli Tuki mul aia ääres haukumas ja paid lunimas. Tuki oli ka imeline sõber mul.
Milliseid tempe Rex valmistanud on ning mida põnevat olete koos ette võtnud?
Meenutades, kui ta oli noorem, tema pudelis paigal mitte püsimine ja ükskõik, mis jalanõu ta pätsu paneb ja tassib muru peale. Seda taktikat kasutab ka tänaseni, et nii saada nänni. Kui ka veranda uksele ei minda ja ukseklaasist sisse nähes tast välja ei tehta, on ka kohe mõni jalanõu tembutamise korral kadunud koos temaga muru peale või kraabib korraks käpaga ukseklaasile, andes endast märku.Ema kalossid on alalõpmata kadunud ja küll viidud maja ette ja kord oma aedikusse. Ükskord olid puukuuris. Üks tore video on mul jäädustatud, kus ta tirib nöörist kelku muru peal ja poiss istub kelgul. Kelgu vedamine nöörist kestis senikaua, kuni nöör üldse kelgu küljest teravate hammastega pooleks oli näritud. Rex on isegi kuumal saunalaval käinud, sinna nagu ikka küliti heitnud. Hakkas palav, siis alles tuli ära. Peamine ongi loomaga tegelemine, nii ka isegi mängin Rexiga. Ta väga armastab palliga mängida. Väga meeldib talle, kui teda kallistan ja naudib massaaži selja pealt.
Kuidas Rexile meeldis, kui sa ta kuudi üle värvisid?
Rexi kuut sai tõepoolest uue välimuse. Eemalt ainult vaatas, kui värvisin , minu kutse peale ta aediku mu juurde ei tulnud, ega ta ei taha aedikus kinni olla. Kuut on talle rohkem ilu pärast tema aedikus. Loom tahab vabalt end tunda ja olla. Ketikoerana ei ole teda kunagi peetud ja koer tunneb end vabana. Peamise aja ta jalutab maja hoovis ringi ja ööseks varjub tuppa öömajale. Päevasel ajal armastab ka käia verandal päevitusvoodi peal magamas. Rex on veel väga tänulik siis, kui talle midagi head suhu pistan, kuid aedikusse ajutiselt saatmisel nänniga ikka ära ei osta. Halva ilma korral on kuut pererahva eemalolekul kodust hea vihmavarju alune. Rex kardab väga äikest, siis ta kindlasti lepib, et vaid tuppa saada.
Käid Rexiga ka jalutamas?
Oleme Rexiga metsas koos jalutamas käinud ja ka vaarikaid korjamas. Muidu käib just sagedamini Rex mu pojaga jalutusringidel rihma otsas metsateel. Sel ajal on Rex kannatlikult oodanud ja otsinud puhkamiseks paiga ja ka jahutamiseks ajutise pesa metsas puude all kraapides augu, kus olla ja oodata.
Mida Rex süüa armastab ning mida ta üldse ei söö?
Rex on väga nutikas selle poolest, et käpaandmine on saanud trendiks ja kombeks küsida toitu. Nii on selgeks ka õpetatud veelgi mõned käsklused. Rex armastab väga konti. Kindlasti on tema menüüs palju lihatooteid. Kurki ei taha. Samas, kui olen pannud ette kartulisalatit, kus sees on ka kurki, siis sööb. Koerakrõbinaid ka saab, samuti seanahast konte hammaste puhastamiseks. Üldiselt ta sööb kõike, mida meie.
Milliseid vallatusi tütre kass on teinud?
Mõlemad loomad olen ära ostnud, nii Rexi kui ka Kusti, Kiss-Kiss kommiga. Kusti alati on tulnud mu käekotti otsima kommi, et jälle teist käpaga põrandal taga ajada saaks, kuni kuskile alla ära kaob. Ta kogu aeg jookseb ja kargab, nii et lillepotid lendavad. Samuti kui kapi uks on lahti ununenud ja kuhu vahele mahub, armastab kõikjal kolada, osa saada tütretütre Ailini mängudest. Istuda samuti mänguplatsi keskel ja vaadata asju, käpaga neid taga ajada ja samuti arstimängu juures heitis pikali maha mängus patsiendina osalema. Kuhu vähegi sisse mahub mänguasja karpidesse, istub sees kui lill. Olen tellinud kaupa ja ka need kastid lähevad loosi, istub sees ja proovi sa lähedal olla, kui sealt kasti kaane alt välkkiirelt käpp koos küünte haardega tuleb. Aknal istudes läheks või linde nähes läbi akna kaasa. Naljakas on vaadata siis kassi näogrimasse. Lemmikmänguasjaks on tal kaisuloom rebane, kes on tal ka alati olnud meie juures kaasas ning keda ta vahelduseks tagakäppadega trügib.
Mis on kassi lemmiktoit ja mida ta üldse ei söö?
Kassitoitudest väga armastab One pakitoitusid ja Gourmet konserve. Eriti isukalt Kusti sööb linnu- ja kalamaitselisi toite. Kala on ta lemmik. Muffinid tõmbab tütre käest ära, niikui saab. Banaani lõhn talle üldse ei meeldi, jookseb kuristades minema.
Kas plaanid ka omale koju mõne lemmiklooma võtta või pole sul selleks võimalust?
Hetkel ei ole see võimalik, kuna korteris koerapidamine on keerukas ja selleks peab ka majanduslikult väga kaalutlev olema. Samas nii tahaks omale koera ja ka kassi. Tegelikult ma saan nii edukalt praegu panustada Rexile ja Kustile oma loomaarmastuse, käia neid nunnutamas, kallistamas ja pikka pai tegemas. Nad on nii lahedad! Olen ka Tallinnast kahe kassi ristiema. Nii on põhjust vahel taas meile külla minna ja näha, kuidas nad on kosunud.
Üks tuttav jagas kassipoegi ja teine tahtis kassipoegi saada. Nii ma sattusin vahendajaks FBis ja sellestki sai üks kaunis päev, mil kassipojad rongiga Narvast Rakvere sõitsid. Siin me võtsime nad vastu ja viisime autoga bussi peale edasi. See oli üks omapärane jaanipäev,.
Hillar Kohv, pildil koer Rex
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.