lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

Inimese lähedust otsiva metsloomaga tuleks olla ettevaatlik

Rebane talu taga võib silmailu asemel olla ka marutaudi kandja. Kuidas ennast ja oma lemmikuid surmatõve eest kaitsta?

Seadusi on mõistlik täita – marutaudi vastu vaktsineerimine on kohustuslik! Õnneks on Eestis marutaud tänu metsloomade suukaudsele vaktsineerimisele kontrolli all, kuid päris ära unustada seda ei tohiks.
Marutaudi pole võimalik ravida ning ainus viis seda haigust vältida on vaktsineerimine. Samuti on rahva seas levinud väärarusaam, nagu tuleks lemmikloomi vaktsineerida tingimata kevadel. Tegelikult võib koeri ja kasse vaktsineerida igal ajal ja kogu elu vältel. Vaktsineerimine on kohustuslik üle aasta, st kord iga kahe aasta kohta.
Kindlasti tasub olla väga ettevaatlik, kui majapidamisse tuleb metsloom, näiteks rebane või kährik, kes on nähtavalt haige või vigastatud. Oluline on meeles pidada, et uudistamise, paitegemise või abiandmise asemel tuleb kutsuda loomaarst või keskkonnaamet. Kindlasti ei tohiks haiget või vigastatud metslooma viia loomakliinikusse.

Surmaga lõppev haigus
Marutaud ehk marutõbi on püsisoojaste loomade ja inimese äge surmaga lõppev viiruslik entsefaliit, mis levib peamiselt haige looma sülje sattudes haava hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka vigastatud naha või limaskesta saastudes haige looma süljega.
Marutaudi peiteaeg on 14 ööpäevast kuue kuuni või veel pikem (keskmiselt 4–8 nädalat). Marutaudi nakatunud loom võib viirust levitada kuni kümme päeva enne kliiniliste tunnuste ilmnemist. Pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist sureb loom kümne päeva jooksul.
Marutaud avaldub kahes põhivormis – agressiivse ja vaikse marutaudina. Mõlema vormi puhul ilmnevad kesknärvisüsteemi kahjustuse tundemärgid, käitumishälbed, süljevoolus, neelu ja skeletilihaste halvatus.
Tasub ka teada, et marutaud pole kaugeltki mitte ainus probleem, mida rebased-kährikud levitada võivad. Üheks ebameeldivaks haiguseks on ka kärntõbi, mille levik on viimastel aastatel kasvanud.

Oluline on ka ussitõrje
Paar nädalat enne vaktsineerimist tuleks loomadele anda ussirohtu. Kui ussitõrje ja ka muude parasiitide tõrjed on tegemata, on organismi immuunsüsteem nende vastu võitlemisega sedavõrd hõivatud, et nakkushaiguste vastu ei tekigi piisav immuunsus.
Kutsikad ja kassipojad saavad ussid kaasa juba oma emadelt, mistõttu neile peab tõrjet tegema enne esimest vaktsineerimist ja ka järgnevate vaktsineerimiste vahel.
Täiskasvanud loomale tuleb ussitõrjet teha kolm-neli korda aastas, kuna parasiidid tabandavad loomi mittekvaliteetsest toidust ja ennekõike väliskeskkonnast igasugu sodi närides.
Tihtilugu väidavad loomaomanikud kindlameeli, et nende loomal ei ole usse, kuna nad pole neid näinud. Tegelikkuses näeb parasiite alles siis, kui tabandumine on väga massiline.

Lühidalt vaktsineerimisest
Loomapidaja peab tagama temale kuuluvate kasside ja koerte (ka nende, kes ainult toas elavad!) vaktsineerimise marutaudi vastu terve looma eluea jooksul. Vaktsineerimisskeeme on erinevaid ning sõltub sellest, kui vanalt vaktsineerimist alustada
Kutsikaid hakatakse vaktsineerima juba 6-8 nädala vanuselt ja seda tehakse 2-3 korda:
(1. koerte katk, parvoviirus – 6-elunädalal)
2.koerte katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, kennelköha, leptospiroos – 8- elunädalal
3.koerte katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, kennelköha, leptospiroos ning marutaud– 12 –elunädalal
Kasside vaktsineerimine:
1. kassikatk, kalitsiviirus, rinotrahheiit – 7-9- elunädalal
2. kassikatk, kalitsiviirus, rinotrahheiit ning marutaud – 12- elunädalal. Vaktsineerima peab ka ainult toas elavaid loomi.
Veterinaararst väljastab pärast looma vaktsineerimist loomapidajale vaktsineerimistunnistuse või vastava tõendi (vaktsineerimispassi), mis tuleb alles hoida.

Näide elust
Loomakliinikusse toodi puremistunnustega koer, kes oli väga apaatne, ila tilkus ojadena. Koer oli marutaudi vastu vaktsineerimata. Esimesest hetkest tekkis kahtlus marutaudile, kuna koer elas maal metsa ääres, kus liigub palju kährikuid ja rebaseid. Kuna looma haavadele muud seletust polnud, saadeti koer koos omanikuga koju ja piirkonna volitatud veterinaararst pani looma magama. Laboruuringul diagnoositi koeral marutaud. Kümme päeva enne kliinikusse jõudmist oli aga samas majas peetud sünnipäeva, kus marutaudis koeraga puutus väga lähedalt kokku üle kümne inimese. Kuna koer oli siis väga sõbralik, said kõik teda lahkelt kallistada ja ennast limpsida lasta. Õnneks saadi koerale diagnoos võrdlemisi kiiresti ja temaga kontaktis olnud inimesed saavad nüüd hulka süste. Analoogseid juhtumeid leiab tegelikult aset liigagi tihti, kuid neist on vähe räägitud.

Dr Valdeko Paavel
Loomade Kiirabi

0 kommentaari Lisa kommentaar