Rauno Paap ja tema kaunis valge koer Peak askeldavad keset suvist ürgloodust ning tutvustavad seda meeleldi teistelegi.
Rauno, mida te koos Peakiga siin õigupoolest teete?Tegutsen sellises huvitavas kohas nagu Jõe Puhketalu Indiaaniküla. Mind võib kutsuda nii peremeheks kui ka pealikuks, aga tõsi on see, et kõige tähtsam reklaamnägu Indiaanikülas on ikkagi Peak. Kõigi lemmik, kes alati külastajatele vastu jookseb, näod üle lakub ja siis hea meelega matkarajale ümbrust uudistama viib.
Kuidas te kohtusite?
Peak sattus minu teele osalt kurva juhuse tahtel, kuna olin hiljaaegu ilma jäänud oma truust sõbrast Lordist (pikakarvalisest saksa-lambakoerast), kes elas samuti väga mõnusat elu, matkates ja rännates koos minuga 12 aastat. Kuna kogu minu teadliku elu on mu kõrval olnud koer, siis otsustasin sedasi ka jätkata. Olin kokku puutunud erinevate tõugudega ning mu kindel valik oleks olnud uuesti sakslane, sest ta on intelligentne, truu ja suurt kasvu.Selle tõu suureks miinuseks on aga tugeva “aretustöö” tulemus, mis on nende tervisele üsna halvasti mõjunud ning see pani mind mõtlema, kas tahan seda kõike uuesti läbi teha.
Peak pole just tüüpiline saksa lambakoer?
Otsides ja lugedes erinevate kasvatajate kohta, sattusin täiesti juhuslikult Youtube’is videole, mis tutvustas valgeid saksa lambakoeri.Tunnistan, et ei olnud varem kas tähele pannud või märganud ei piltidel ega ka tänavapildis valget, rõõmsameelset ja pisut hullava käitumisega koera. Minu jaoks oli see uudis, mida tekitas huvi. Asusin uurima ja selgus, et ajalooliselt on tegu tõepoolest saksa lambakoeraga, kes teatavatel põhjustel Euroopast mingil hetkel hävitati ja kui valged rõõmsameelsed koerad teiselt mandrilt hiljem siia tagasi jõudsid, siis nimetati nad ümber Šveitsi valgeks lambakoeraks. Uurimise käigus selgus, et nimetatud tõu kasvatajaid leidub ka Eestis.
Kas šveitsi valgetel lambakoertel on tugevam tervis?
Tõu kirjelduses rääkiski valgete kasuks üks tähtis fakt, et nende tervis on tänapäeva sakslasest tugevam, ning nad on oma kehakujult ja aretuselt nagu olid saksa lambakoerad 40 aastat tagasi. Pikalt mõtlemata asusin kontakte otsima ja peagi selgus, et just olid sündinud kutsikad.Käisime vaatamas, lõime kasvatajaga käed ning kahe kuu pärast jooksis väike valge tegelane Indiaaniküla lumistel radadel ringi, paludes iga 10 minuti tagant süllevõtmist.
Millal teile loomad meeldima hakkasid ja kas teie lapsepõlvekodus oli ka lemmikloomi?
Loomad on mulle alati meeldinud, kokkupuuteid nendega leiab nii minu lapsepõlevekodust, vanaema juurest kui ka hilisemast ajast. Olen puutunud kokku erinevate taluloomade kasvatamisega. Aga sellest hoolimata on minu kõrval hetkel vaid üks ja ainus loom – koer.
Mida talle süüa meeldib?Hea isuga Peak sööb kõike, isegi erinevaid juurikaid, kuid tema vaieldamatu lemmiktoit on muidugi seotud lihaga. Ja loomulikult, koera hea tervise nimel saab ta ka väärtuslikku kuivtoitu. Kui siia tuua võrdluseks mu eelmine koer, siis on tema tervis kannatas kogu elu vaid ühte, kindlat ja väga spetsiifilist toitu, kõik muu tekitas vaid probleeme. Peak on algusest peale saanud mitmekülgeselt toituda, umbes nagu hundid metsas – mustikatest kuni lihani. See on teinud lihtsamaks nii minu kui ka tema elu.
Kas on midagi, mis talle üldse ei maitse?
Ainuke, mida ta ei söö, on kassidele mõeldud kuivtoit, aga põhjusel, et oleme seda tema jaoks keelanud juba väikesest peale.
Mida teile koos teha meeldib?
Peak on seal, kus olen mina ja mina olen üldjuhul seal, kus on Peak. Ehk suurema osa oma elust veedab Peak õues tegutsedes, matkates ringi nii koduümbruses kui ka terves Eestis. Käinud on ta pea kõikides Eesti linnades, väga paljudes muudes põnevates kohtades ning ka erinevates inimestele mõeldud söögikohtades, kuhu lemmikud lubatud on.
Kas Peak on ka vempe visanud ja pahandust teinud?
Erinevaid vempe teeb Peak päevas mitmeid, see on lihtsalt tal veres. Ta on väga elav ja põnevust otsiv koer, väidetavalt on see nende tõule omane. Aga suuremas osas on tema vempudeks erinevate kaigaste koju tassimine, ootamatult sülle hüppamine ning lustlikult ringi jooksmine – eriti läbi vee ja sopa.Suuri pahandusi ta korda saatnud pole, tossusid ja muid riideesemeid endale pessa tassib küll, aga puruks närinud pole ühtegi. Peaki kõige tähelepanuväärseimaks kombeks on saunatamine, mis talle tõsimeeli kutsikast peale meeldib ning olenemata saunast, tahab ta alati lava kõige kõrgemale astmele ronida ning seal mõnda aega mõnusat kuumust nautida. Isegi vihtlemise on ta järgi proovinud, kuid selle asemel eelistab ta pigem värskelt kasevihalt lehti söögiks noppida. Teine tore komme, et kuna Indiaaniküla asub meie kodust veidi rohkem kui poole kilomeetri kaugusel, siis sageli tormab ta õue saades sinna, poeb suure püstkoja ukse vahelt sisse ning ehmatab külastajad üles sõbralikult nende nägu lakkudes.
Kas te võistlustel ka käite?
Peakiga võistlemas ei ole me käinud ega ole ka plaanis. Ta on lihtsalt suurepärane seltsiline, mingisuguseid plaane meil temaga pole.
Kuidas Peak teiste loomadega läbi saab?
Läbisaamine teiste loomadega on üldiselt hea. Nagu inimestelgi on ka temal koeri ja muid loomi, kes on talle väga suured sõbrad ning ka vastupidi, kellega ta eriti läbi ei saa. Probleeme tekib eelkõige seetõttu, et ta on sageli teiste koerte võrreldes kasvult oluliselt suurem ning ka kiirem.
Kiiruse poole pealt tooksin näiteks, et tavalisel saksa lambakoeral on kiiruseks 40km/h, siis Peak suudab vajadusel joosta ka kiirusega ligi 50km/h.
Kas plaanite võtta veel mõne lemmiklooma?Teiste loomade võtmise plaan on meil juba mõnda ega peas kerinud. Kuna Indiaanikülas on hooldatav ala üsna suur, siis mõttetu muru ja võsa niitmise asemel võiksid seda tööd teha mõned lambad ning Šoti mägiveised.
Ühtlasi sobiks loomad väga hästi ka Indiaanikülas korraldavate lastelaagritega. Lisaks maahooldusele ja silmailule annaks see lastele ja ka teistele külastajatele võimaluse mõnusaks ajaveetmiseks koos erinevate taluloomadega.
Hillar Kohv
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.