New Yorgi ülemkohus nõustus omistama kahele šimpansile „õiguse oma kehale“.
Seni vaid inimeste puhul rakendust leidnud kontseptsioon võib sillutada teed šimpansitele ja teistele inimahvidele põhiliste inimõiguste andmisele.
Kaebuse keskmeks on habeas corpus. Nüüdisaegsete õigusriikide lahutamatuks osaks saanud seadus, mille kohaselt ei tohi kedagi kohtuliku uurimiseta vangis hoida. Õigus võimaldab nõuda vangistatul kohtu kaudu oma vangistajatelt selgitust oma kinnipidamise põhjuste kohta.
Sama protseduur viis 18. sajandil Ameerika Ühendriikide põhjaosariikides orjade vabastamiseni. Enne põgenud orjale James Somersetile vastava õiguse omistamist käsitleti orje sarnaselt inimahvidele õigusteta omandina.
Loomakaitse organisatsioonid loodavad, et New Yorgi ülemkohtu kohtuniku Barbara Jaffe enneolematu samm kujutab USA ja teiste lääneriikide jaoks samasugust pretsedenti, millele saaksid tulevikus tugineda teised õigusmõistjad. Küünilisemad eksperdid on samas märkinud, et see võis kujutada kohtuniku jaoks lihtsalt mugavat viisi, kuidas ülikoolilt enne lõpliku otsuse langetamist loomade hoiutingimuste ja nende vangistuses hoidmise põhjuste kohta täiendavat teavet saada. Stone Brooki ülikooli esindajad peavad kohtu ette ilmuma 5. mail.
Lemmik
Jätkub ajakirjas...