Chow chow on iidne koeratõug. Välimuselt meenutab ta suurt kaisukaru või hoopis lõvi, eks see oleneb vaataja silmadest. On teada, et kunagi kutsutigi neid ju karukoerteks. Kas chow chow on pigem karu või lõvi, seda üritame täna uurida.
Seekordne tõututvustus viib mind Tartusse, sest seal on aktiivsed chow chow-omanikud, kes mulle tõust räägivad.Selle vahva ja iidse tõuga aitavad tuttavaks saada kolm meeldivat daami, keda mul on au tutvustada.Inga Allika on tegelenud chow chow’dega juba aastast 1999. Temale esimene koer lihtsalt toodi koju.“Taheti kutsikat ja toodi salaja koju,” meenutab Inga.Täna on Ingal kodus 3 chow’d. Kuueteistkümne aasta jooksul on tal kokku olnud kaheksa chow chowd.Meie kohtumisel on Ingal kaasas kaks koera – 7,5aastane Nelson ja pooleteistaastane Nelsoni tütar Jayne Austin ehk koduselt Tita.Marge Pärnits on tegelenud chow’dega üle kümne aasta. Tema lühikarvaline Almera saab sel aastal juba 10aastaseks. Enne seda koera oli tal ka pikakarvaline chow chow Marilu. Just Inga oli see, kes andis nõu, kui Marge oli algaja koeraomanik.Vivian Muttiku emal on kodus neli chow’d – kaks punast, üks must ja üks sinine. Vivian ise on aktiivne koerainimene.Kohe meie kohtumise alguses kinnitab Inga, et chow chow omanikud on samuti veidi isepäised nagu koeradki. Eesti Chow chow’de Tõuühing on tegutsenud 10 aastat, kuid aktiivseid inimesi on kahjuks vähe.Marge kinnitab, et chow võetaksegi enamuses just perekoeraks, mistõttu väga aktiivsed trennides või näitustel käijad ei oldagi. Eesti Kennelliidu registris on chow’de arv ca 1500 koera, kuid kindlasti on väga palju neid, kes tänaseks juba meie hulgast lahkunud on.Enne aretusreeglite vastuvõtmist sündis Eestis 100-120 chow chow kutsikat aastas, mida oli Eesti jaoks selgelt liiga palju.On ju koera karvahooldus üsna raske ja aeganõudev ja ka koera iseloom on keeruline. Seetõttu nõuab chow chow oma esimesel eluaastal järjekindlat kasvatust, mis võib olla algajale koeraomanikule raske.Aastate jooksul on palju olnud kutsikaid, kes sattunud varjupaika või läinud n-ö “teisele ringile”.Inga Allika lisab, et pisike chow chow kutsikas on ju imearmas, kuid ta kasvab ja temast saab suur koer, kes vajab veel rohkem tähelepanu ja tegelemist.“Chow chow on täna nišitõug,” kinnitab Marge, “aastaid tagasi oli tegemist Eesti Kennellidu andmetele Eesti TOP10 tõuga. Pärast aretusreeglite kinnitamist Eesti Chow chow Tõuühingu poolt nende arv kukkus oluliselt.”Nüüd nõutakse chow’del silmauuringuid, põlve- ja puusauuringuid, et koer oleks näitusel käinud – et spetsialist oleks ta üle vaadanud. Seda ei tehta mitte selleks, et koeraomanikku kiusata, vaid selleks, et koeraomanik teaks, millises tervislikus seisus tema koer on. Aretuse seisukohalt on väga nõrk koht chow chowdel küünarliiges, see on isegi puusaliigesest probleemsem.
Tõuühing korraldab iga kahe aasta tagant ka tõuerinäitusi, et saada ülevaade, mis chow’dega siinmail toimub. On teada, et chow’sid on kõige rohkem Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 100% ülevaade puudub, sest nagu mainitud, on ka palju nn kodukoeri.
Pika- ja lühikarvaline chow chowChow’sid on kahte tüüpi – pika- ja lühikarvalised. Tegemist on lihtsalt erineva karvatüübiga, kuigi neil mõlemal on kahekordne karv – pikk pealiskarv ja vatitaoline, hästi tihe aluskarv, mis kaitseb koera külma eest talvel ja sooja eest suvel.Arvatakse, et lühikarvalisega on elu lihtsam, kuid see pole üldse nii, pealiskarv on lihtsalt lühem, aga aluskarva on ikka sama palju kui pikakarvalisel suguvennal. Marge lühikarvalisele chow’le meeldib hirmsasti väljas püherdada, mistõttu läheb pealiskarv mustaks ja aluskarv pulsti. Kui koera korralikult harjata, kammida, siis saab koera nahk õhku.“Laisale inimesele on chow’de karvahooldus raske, hoolikale inimesele mitte,” tõdeb Inga. “Loomulikult tuleb teha tööd, et koer harjuks nii kammimise kui ka pesuga. On teada omanikke, kes kammivad koera iga päev, sest nii on koer lihtsalt ilus. Pehmema karvaga chow’sid peaks kammima korra nädalas, tugevama karvaga koeri korra kuus.”Inga lisab, et kui koerale anda kehvema kvaliteediga toitu, siis võib ka karv olla halvema tekstuurigaNii saavad Inga koerad toortoitu (liha, magu jm), Marge lisab, et tema koer saab ka putru. Kuivtoitu Marge ei anna, sest vanemast peast on oht, et koer läheb pontsakaks. Ja on ju chow’d juba oma iseloomult veidi laisad.Chow’de värvitoonidest on teada punane, must, sinine, fawn ehk kaneelikarva ja kreemikas. Levinuim on punane värvitoon, see on dominantse värvigeeni kandja, sama kehtib ka musta värvitooni kohta, väga levinud on ka kaneelikarva koerad. Chow chow suurus on emaste puhul 46-51 cm, kaal alates 23 kilogrammist, isastel 49-56 cm, kaal alates 27 kilogrammist. Koera saba on selja peal kantud, kuid mitte rullis. Kõrvad on sametised, sellised pisikesed, armsad, kikkis ja ettepoole hoidvad. Marge kinnitab, et ma ei ole ainus, kes tahaks koera kõrvadest silitada.Chow nägu on veidi mossis, sellise mulje jätavad voldid ja kurrud, mis on silmade kohal ja osati ka nina peal. Siiski ei tohiks koeral olla nii palju nahka, et nendest voltidest ja kurdudest saab silmadele vajuv probleem. Inga lisab, et chow on ruutjas koer – kõrgus on võrdne selja pikkusega, tegemist on oma välimuselt harmoonilise koeraga.Marge juhib tähelepanu sellele, et chow’del on nn sirge tagajalg – seda on märgata, kui chow chow jookseb, sest tema tagajalad on pulkjad. Jooksevad nad nagu lõvid – vähemalt esijalgade osas, tagajalad tipivad järgi. Joostes käivad chow ühe külje jalad kokku ja seda, chow’le omast liikumist jälgitakse näitustel hoolikalt, sest chow chow kõnnak ja liikumine on väga olulised.Vivian lisab, et näitusel vaatavad kohtunikud välimuse osas ka seda, et silmad oleks lahtised, et koer oleks terve olemisega, et koer suudaks liikuda, et karva ei oleks liiga palju.Kindlasti on chow’de kaubamärk nende sinakas-mustjas, lilla keel. Chow’del võib olla ühtne geneetiline baas väikeste karudega, kes ka praegu Aasias eksisteerivad. Alles hiljuti näidati ka meie telekanalites sellist vahvat tegelast nagu päikesekaru.Geeniteadlased arvavad, et aastatuhandeid tagasi toimus lahknemine – tekkisid hundi- ja karulaadsed loomad. Nii on ju lilla keel jääkarudel ja koertest sharpeil. Omamoodi kõnekas fakt on seegi, et koertel on 42 hammast, karudel 44, ja ka chow’del on kutsikana 44 hammast!Chow keel peab olema ühtlaselt lillakas, roosasid või valgeid plekke ei tohi peal olla, ka igemed on lillad.
Kui chow’l on liiga palav ja on kuumarabanduse oht, siis koera keel läheb roosakaks, nii nagu tavalistel koertel läheb roosa keel valgemaks.
Iseloomult veidi umbusklikOmanikud kinnitavad, et chow chow on veidi umbusklik koer. Agressiivne ta ei ole ja ei tohigi olla. Kui chow umbusaldab võõrast inimest või koera, siis ta tavaliselt taganeb. Kui kõik on OK, siis tuleb teeb ise tutvust. Täpselt nii läheb ka minuga meie kohtumisel – esialgu ei tee koerad minust välja, kuid veidi hiljem saab neile ka pai teha.Legend, et chow chow on rumal koer ei vastu sugugi mitte tõele. Tegemist on igati nutika ja taibuka tegelasega.Inga lisab, et chow’d ei tasu kodus nö. kapis hoida, koer peab saama suhelda. Kuid eks ole ju koera sotsialiseerimine iga koera puhul väga oluline.Chow on terve pere koer, kuid kuuletuvad paremini siiski ühele inimesele – sellele, kes koeraga kõige rohkem tegeleb. Marge räägib, et Almera on kodus kogu aeg tema juures, tema sabas nagu Hando Runnel oma luuletuses ütleb: Käivad kassid perenaise kannul.
Marge räägib, et chow chow ei ole kerge tõug algajale koeraomanikule esimeseks tõuks. Kui on siiski kange soov just chow endale esimeseks koeraks võtta, siis võiks olla hea sõber, kellel on chow või mõni abivalmis kasvataja, kes nõuga abiks oleks.
Treenimiseks laisavõituChow’ga on võimalik teha algset kuulekust, õpetada käsklusi: jää seisma, tule siia, istu, lama. Sellised lihtsad ja elementaarsed asjad. Kuulekust on keeruline chow’ga teha – koer võib ülesannet paar-kolm korda täita, kuid siis kaotab ta huvi. Koer justkui küsiks, et milleks seda ülesannet nii mitu korda teha, ta ei näe enamaks lihtsalt vajadust. Sama kehtib ka mängu kohta – viskad paar-kolm korda palli, kuid pärast seda tahaks chow juba magada.Marge kinnitab, et chow’l suurt huvi koerasporti teha ei ole. Inga on näinud pilte chow’dest, kes ka agilityd teevad, kuid nad ei ole kiired. Kiireid alasid harrastada ei saa, kuid chow oleks hea kaaslane käijatele.“Chow võib vabalt kümme kilomeetrit ühtlases tempos käia,” kinnitab Marge. “Ta läheb läbi tuisu ja tormi, tõeline rühkija-tüüp.”Chow on vastupidav, kuid teda peaks siiski pikemate maadega harjutama.Kuidas on lood koeranäitustel, kas chow on näitusekoer?Vivian kinnitab, et sõltub paljuski konkreetsest isendist. On neid, kellele meeldib ennast näidata ja kes ei lähe stressi ja vastupidi.Liikumine?Inga kinnitab, et chow’d liiguvad nii nagu ise tahavad. Liiguvad siis, kui neil on huvitav, kui neil on siht.
Vivian lisab, et on neid isendeid, kes tahaksid ainult lamada, kuid ka on ka väga liikuvaid chow’sid.
Marko Tiidelepp
Foto: 4x Meeli Tulik
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.