Geeniteadlased uurivad: kas enne oli kana või muna?
Maailma kõige arvukam linnuliik kodukana kodustati tõenäoliselt Kagu-Aasias või Lõuna-Hiinas umbes 9500 aasta eest, leidsid Hiina teadlased värskes geeniuuringus. Samas pole kõik teadlased uuringu tulemustes ilma arheoloogilise toetusmaterjalita veendunud.
Maailmas peetakse kokku ligi 24 miljardit kodukana, mis teeb kanast levinuima kodulooma ja peamise loomse valguallika inimese toidulaual. Kana päritolu on püüdnud teadlased tulutult tuvastada aga kaks sajandit.
Viis kandidaati
Nüüd leidsid Hiina Teaduste Akadeemia Kunmingi zooloogia instituudi teadlased põhjalikus geeniuuringus, et kana kodustati ilmselt Kagu-Aasias või Lõuna-Hiinas umbes 7500 aastat e.m.a. Rände ja kaubateede kaudu levis kodukana esmalt üle Aasia ning sealt edasi kõigile mandritele peale Antarktika.
Uuringu põhiautori Ming-Shan Wangi sõnul lükkas värske uuring ümber varasema oletuse, et kana kodustati Põhja-Hiinas või Induse orus. Täpsemalt selgus veel, et kana peamine eellane oli üks puna-džunglikana (Gallus gallus spadiceus) alamliike.
Kodukana eelkäijaks pidas puna-džunglikana juba Charles Darwin, sest see on kodukanaga väliselt sarnane. Darwin oletas, et kana kodustati Indias. Puna-džunglikanal on aga viis alamliiki, kes elutsevad Indoneesia vihmametsadest Himaalaja jalamini Pakistanis. Seni polnud selge, milline neist alamliikidest on kana esivanem. Arheoloogid oletasid seniste leidude põhjal, et kana võidi kodustada 9000 aasta eest Põhja-Hiinas või 4000 aasta eest Pakistanis.
Varasemad DNA-uuringud kukkusid läbi, sest teadlastel nappis kana metsikute sugulaste geenimaterjali. Nii algatas karja ja sööda geneetiliste ressursside ühendlabori geeniteadlane Jianlin Han 20aastase uurimisprojekti. Hani teadlasrühm kogus külakanade ja metsikute džunglikanade geenimaterjali rohkem kui 120 külast Aasias ja Aafrikas. Ming-Shan Wangi geeniteadlaste rühm järjestas kogunenud materjali põhjal 863 linnu täieliku genoomi ning võrdles neid omavahel.
Geenivõrdlus näitas, et praegused kodukanad pärinevad eeskätt nii kodustatud kui ka metsikutest džunglikanadest tänapäeva Myanmari, Laose, Tai ja Lõuna-Hiina aladelt. Ühtlasi kinnitab see leid Jaapani ornitoloogist kroonprintsi Akishino 1994. aastal kana mitokondri DNA najal püstitatud hüpoteesi.
Lemmik
Jätkub ajakirjas...