lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriisisuturundusuudised

ETTEVAATUST! Lemmikloomi varitsevad suvel sumisevad, ronivad ja roomavad ohud!

Kuna tänavune talv oli suhteliselt soe, on loodusteadlaste sõnul ­oodata herilaste- ja mesilasterohket suve. Need lendavad ­„sumisejad“ on aga meie lemmikutele äärmiselt ohtlikud.

Mida loomaarstid herilastelt ja mesilastelt nõelata saamise kohta ütlevad?
Nagu inimesed, võivad ka kassid ja koerad olla allergilised putuka nõelamise suhtes ja harvadel juhtudel võivad need viia anafülaktilise šokini.
Loomal võib peale sumisejaga kokkupuudet tekkida anafülaktiline šokk ning kuigi see on suhteliselt harvaesinev, on see väga tõsine, mõnel korral lausa eluohtlik seisund.
Anafülaktilise šoki tunnused on oksendamine, hingamisraskused ja põiepidamatus, loidus ja palavik. Ilma kohese ravita võib see kaasa tuua krambid, teavudsekaotuse, kooma ja mustema stsenaariumi korral isegi surma.
Enamikul juhtudel siiski ei tee herilase ja mesilase nõel meie lemmikule nii palju kahju, kuid kindlasti tuleks pöörduda loomaarsti poole, kui lemmik saab nõelata suu või kaelapiirkonda. Seda selletõttu, et ka mitte-allergiline loom paistetab nõelata saanud kohas ning kui see nõelamispunkt juhtub olema näiteks keelel või kurgul, ei saa loom korralikult hingata.

Kuidas teha kindlaks, kas herilane või mesilane on nõelanud?
Allergilised reaktsioonid ei ole putukahammustuste puhul aga omanikele alati nähtavad, kuna loomad kipuvad oma hädasid peitma.
Märgid, et teie lemmikloom on nõelata saanud ja tunneb valu, on punetus ja turse. Sellisel juhul tasub loomal 24 tundi silma peal hoida, kuna tugev eluohtlik reaktsioon ei pruugi saabuda koheselt, vaid järgneva ööpäeva jooksul.
Kindlasti tasuks panna paistetanud kohale peale jahedat ja jälgida, et loom jooks võimalikult palju. Söömine ei ole nii oluline.

Väikeloomade ravi peale ­nõelata saamist
Herilased ei jäta oma nõelu looma naha sisse, nii ei ole vaja ka nende eemaldamist, kuid herilased väljutavad nõelamisel leeliselist ainet ning nõnda tulekski mõjutatud ala ehk paistetust tupsutada äädikase vatitupsuga või marlilapiga. Kui äädikat kodus ei juhtu olema, sobib väga hästi ka sidrunimahl, sest see neutraliseerib nõelamise paistetuse ja vähendab valu.
Pärast seda tuleks punetusele asetada jääpakk, kuid mitte otse külmana, vaid mässida see eelnevalt puuvillase köögirätiku sisse, et ei tekitaks loomale külmakahjustust. Kindlasti on ülioluline jälgida, et loomal oleks veekauss ees. Toidust sobivad pigem kergemad konservid, mis aitavad loomal taastuda (küsi kindlasti kliinikust nõu!).
Erinevalt herilastest jätavad aga mesilased lahkudes oma nõela looma keha sisse. See tuleb nüüd kindlasti eemaldada, kuna lisaks paistetusele ja allergilisele reaktsioonile võib kehasse jäänud võõrkeha tekitada põletikku ja veremürgituse.
Hea oleks suruda nõel välja tömbi esemega nagu pangakaart, kuna pintsettidega võib nõel veel sügavamale vajuda ning need võivad pigistada täiendavaid mürk nõelast looma kehasse. Mesilase nõelamine on happeline ning nõnda tuleb nõelata saanud piirkonda loputada vee ja söögisooda seguga. Nagu herilase nõelamise puhul, tuleks ka nüüd asetada haigele kohale jääkott, mis aitab alandada paistetust ja see omakorda vähendab valu.

Kairiin Koitla

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar