Tekst: Gerli Ramler
Pildiallkiri: Piret Kannike ja Kärt Pingas oskavad koera mõtteid mõista. Enamik meist on näinud välismaiseid dokumentaalsarju, kus loomapidajad ei saa lemmikuga hakkama ja kutsuvad koju appi professionaali. Spetsialist analüüsib olukorda ja leiab lahenduse, kuidas looma halbadest harjumustest võõrutada. Nüüd on selline võimalus ka meie koeraomanikel, sest Eestis on kaks vastava kursuse läbinud nn koerakuulajat.
„Koerakuulajaks saamise eeldusteks on eelkõike tahe koertega tegeleda, empaatia, kannatlikkus, analüüsivõime ja eelarvamusteta suhtumine,” jutustab esimesena Eestis koerakuulajakursused läbinud koeraspordiklubi Koerus koolitaja Kärt Pingas. „Eelarvamuste puudumine on vajalik sellepärast, et koerakuulaja peab käima paljudes kodudes väga erinevate inimeste juures, kes teinekord kohtlevad koeri äärmuslikult.”
Karmide abivahenditeta On tulnud ette olukordi, kus koeri peetakse ketis ja neil on koonurihm peal – see on koerakuulaja jaoks vastuvõetamatu, sest nemad ei kasuta oma töös ühtegi abivahendit peale kaela- ja jalutusrihma ning neidki ainult turvalisuse ja võimalikult neutraalse kontrolli huvides. Välistatud on koonurihmad, valu tekitavad traksid, veepritsid, kolisevad-hirmutavad mänguasjad ja paljud muud kiiret koolitustulemust reklaamivad abivahendid. Koerakuulaja suhtumine peab olema tolerantne, ta peab olukorda professionaalselt hindama ja analüüsima ning leidma lahenduse, kuidas looma ja peremehega neile sobival tasemel suhelda, sest eesmärk on siiski mõista ja aidata, mitte konsultatsioon ära teha ja unustada. „Me ei saa kiiret paranemist lubavaid abivahendeid kasutada, sest need võivad koera stressitaseme küll korraks alla suruda, nii et meie lahkudes võib olla kõik ilus ja kena, kuid kokkuvõttes ei aita see omanikku, sest probleemi juurtega ei tegeleta. Kahe nädala pärast on olukord kas veel hullem või veidi paranenud, kuid mitte kontrolli all. Esile võib tulla asenduskäitumine,” nendib Kärt Pingas. „Hästi oluline on, et konsultatsioonid toimuksid kliendi kodus, sest koera loomulik käitumismudel tuleb kõige paremini esile tuttavas keskkonnas.” Nii vaatlebki koerakuulaja looma, tema päevakava, mänguasju, magamis- ja söögikohta ning muid võimalikke varjatud signaale edastavaid tähtsaid punkte ja analüüsib, miks koer just nii käitub, missugune oleks õige käitumine ning mida peab inimene muutma. Muutuma peab just nimelt omanik(ud), sest millegi parandamise aluseks on inimese enda tahe ja koostöö lemmikuga – kui seda pole, ei tee ka koerakuulaja imet. Ühe koera „kuulamiseks” kulub tunde ning võimalik, et selleks peab koerakuulaja näiteks viis tundi järjest kohapeal vaatlema ja omanikuga suhtlema. „Enne konsultatsiooni teeme alati eelleppe, kus on kehtestatud, et peremees peab koduseks konsultatsiooniks aega võtma. Väga tähtis on ka perekonna toetus, nii et hädavajalik oleks kõigi pereliikmete kohalolek,” jutustab Kärt. „Inimesed suudavad lahendada oma probleemid koeraga ise, kui neil on suhtlemiseks ja käitumise tõlgendamiseks vajalik info. Seda ei saa nende eest teha võõras, kes koeraga päevast päeva ei suhtle. Seetõttu on ka väga oluline, et omanik mõistaks oma rolli olulisust suhte ja seeläbi koera käitumise muutumises.” Tähtis on ka koerakuulaja konsultatsiooniga kaasnev garantii: konsultandi tugi ja abi ei kao ka pärast konsultatsiooni, „oma” koerakuulajalt võib nõu küsida kogu koera eluaja jooksul, kui raskeid olukordi peaks veel ette tulema.
Ideaalse käitumisega koera pole olemas 18 aastat kogemusi koertemaailmas lubavad Kärt Pingasel väita, et ükski loom ei peagi olema ideaalse käitumisega. „Koerad on nagu inimesed: neil on inimlikud nõrkused. Kui koer ei hüppa meile porisena peale, ei võta asju käest ega urise, siis see ongi juba osa täiuslikust käitumisest. Peremees peab suutma võtta ise kontrolli lihtsate signaalide kaudu, nii et see on koerale võimalikult arusaadav. Kui vundament on kindel, võib kutsut ka palju hellitada, voodisse magama võtta või uksest ees sisse lubada. Miski pole keelatud, kui piirid on paigas ja koer mõistab, et otsustaja on peremees.” Seitse kuud Inglismaal probleemsete koerte koolitusega tegelenud ja seal koerakuulajakursuse läbinud Kärt lisab, et peaaegu igas looma käitumismustris võib leida paralleele inimeste omast. Tihti puutume kokku ka arvamusega, et koer kaotab täieliku kontrolli all n-ö oma mina. Tegelikkuses on lemmikutel, kel piirid paigas, vabamalt hingavad ja õnnelikumad omanikud ning nad ise on rahulikumad ja suudavad ennast kontrollida. Need koerad pole kaotanud mõtlemisvabadust, vaid vastupidi: ise mõeldes teinud õigeid otsuseid ning nautinud elu loomulikult, ilma pingeid ja stressi tekitavate pidevate käskude või suure otsustuskoormata. Siin võib näiteks tuua ka võrdluse hea ja halva koduse kasvatuse vahel: esimese puhul osatakse ühiskonnas käituda, leitakse oma koht ja õnn, teise puhul ollakse rahutud ja rahulolematud, esitatakse pidevalt maailmale väljakutseid; raskem on saada arenguks vajalikku tunnustust. Inimesed omistavad küll koertele inimlikke jooni, kuid tegelikult on olukord vastupidine: koerad omavad samu baasinstinkte mis meie. Ootamatud käitumismallid võivad nii koertel kui ka inimestel välja lüüa kriitilistes ja uudsetes, kohest otsust või reaktsiooni vajavates olukordades.
Iseloomu ei muuda „Mitte ühegi koera iseloomu me ei muuda, agressiivset koera kukupaiks ei tee ning jahiinstinkte ära ei kaota. Õpetame vaid omanikku koera keelt rääkima ning seeläbi ootamatud olukordi kontrollima ja ära hoidma. Tuleb mõista, et midagi ei tule üleöö: koera keelt tuleb nagu iga teistki keelt õppida just meil, inimestel. Seega peab üksteise mõistmiseks aega andma, järjepidev olema, sest kui inimene edastab vale signaali, on vägagi reaalne, et intelligentne koer esitab kohe küsimuse „Mis nüüd?” ning testib vastuse leidmiseks omanikku taas vanade võtetega.” Koerakuulaja meetodi alusel on kõige lihtsam koerte keelt õpetada inimesele, kes on avatud maailmapildiga ning juhendamisele vastuvõtlik. Oluliselt raskem on juhendada väljakujunenud seisukohtadega vanu koerapidajaid, sest siis tuleb nullist lahata, analüüsida ja selgitada ka kogemustest tulenevaid võimalikke vigu. „Alati on lihtsam luua uusi baasteadmisi, kui muuta vanu,” tõdeb Kärt. „Tasuks lihtsalt avatud silmadega ringi vaadata, mitte segada mitut kasvatusmeetodit, sest läbimõtlemata „kokteili” kasutus lisab alati õppele raskust. Kahtluse korral on vigade vältimiseks alati soovitatav abi paluda spetsialistilt.”
Kuidas saada koerakuulajaks Koerakuulajakursuseid on korraldatud üle maailma nii Saksmaal, USAs kui ka Inglismaal. Meile kõige lähemal on need toimunud Soomes. Eestis kursuseid veel tehtud pole, sest tippspetsialistide siiatoomine on üsna kallis lõbu. Eesti koerakuulajad Kärt Pingas ja Piret Kannike läbisid kursuse Inglismaal. Koerakuulajaid koolitavad ainult meetodi looja Jan Fennell ja tema poeg Tony Knight. Kursus koosneb mitmest osast, millest esimene on vestlus. Seal saab selgeks, kas õpilast huvitab ikka tõesti koerakuulaja amet, kas talle see ala sobib ja meeldib. Selle aja sisse käib ka koerakuulajameetodiga tutvumine Jani raamatute abil. Kui on soov edasi areneda, saab end kirja panna kursustele, mille jooksul loengupidajad ja vaatlejad hindavad, kas kandidaat on sobilik ameti õppimist jätkama. Siin langeb välja päris suur hulk inimesi, kes saavad siiski baaskursuse läbimise kohta diplomi. Otsuse, kes edasi saab, teeb Jan kursusel nähtu ja kogetu põhjal ise. Põhjus on lihtne: ta vastutab iga koerakuulaja nime all töötava inimese eest ning nemad omakorda meetodi hoidmise ja koerakuulaja maine eest. Enne järgmist kursust on mõistlik, aga vahel väga vajalik, praktika ja õppimine. Kärt Pingase sõnul on eriti soovitav praktiseerida kellegi kogenuma käe all, kes õpetaks mitmesuguste olukordade ja probleemide puhul käituma, seda eriti neile, kel pole koertekoolituse kogemust, kust saab oskuseid kiireks analüüsiks ja lahenduste leidmiseks. Koerakuulaja töö on ka range kontrolli all. Muide, tagasisidet küsitakse Inglismaalt koerakuulaja teadmata otse kliendilt. Uuritakse pisteliselt kõigi kohta, et garanteerida töö mainet ja taset. Rohkem infot: www.janfennellthedoglistener.com, koerakuulaja.koerus.ee/koerakuulamine
|