Metsis – mõtus või metsakukk – on üks meie metsade uhkemaid, ent salapärasemaid linde. See kanaline on üks kogukamaid linde meie linnustikus: isaslinnu suurus on peaaegu kalkuni mõõtu.

Aastasadu on seda lindu tema suure kogu ja eriliste elukommete tõttu peetud hinnatud jahisaagiks, mistõttu metsis on äärmiselt ettevaatlik ja tundlik häirimise suhtes.
Kõige paremini tunneb see uhke lind ennast vanades hõredates männikutes – seal on piisavalt avarust suure tiivaulatusega linnule lendamiseks, tugevaid külgoksi istumiskohtadeks, lagedamaid platse mängupaikadeks, päikseküllaseid välusid poegadele putukate hankimiseks ja udusulestiku kuivatamiseks ning külluslikult marju. Pealegi on talvisel poolaastal metsise pea ainsaks toiduks männiokkad.
Isaslindude uhke ja kuum iseloom lööb välja varakevadel, mil vanad ja kogenud linnud koonduvad oma territooriumitele ringjalt ümber traditsiooniliste mängupaikade.
Vanade puude tugevatele külgokstele lendavad linnud valjult kostvate tiivalöökide saatel kohale ehatunnil. Neil väljakujunenud istumispaikadel saadetakse mööda lühike öö ja juba enne esimest aovalgust võib kuulda suhteliselt vaikset rütmiliste kluksatuste laadset helirida, millele järgneb kiire sädinat meenutab häälitsus (nn ihumine).
Metsisekuked on ärganud ja oma mänguhäälitsused valla lasknud. Kui on ilus ja karge hommik, siis päikesetõusuks on isaslindude mängukihk saanud paraja hoo sisse ja suured metsakuked on laskunud lagedamatele mänguplatsidele.
Saba võimsa lehvikuna püsti hoides ja kaela kenitades sammuvad isaslinnud majesteetlikult oma maalapikesel ringi ja valvavad naabrite üle, ise samal ajal usinasti mänguhäälitsusi kuuldavale tuues.
Konkurendi lähedalolekul ja ekstaasi kasvades lisanduvad valju robinaga demonstratiivsed maasthüpped ning vahel võivad puhkeda ka ägedad kaklused nokkade, kannuste ja tiivanukkide kaasabil. Metsiste mäng meenutab mõnejagu keskaegsete toretsevate rüütlite turniiri.
Kogu seda möllu seiravad platsiservast pealt pruunikad ja tublisti väiksemad metsisekanad. Nende soosing ja õigus metsisesoo jätkamiseks langeb tavaliselt ühele või mõnele väljavalitud laanekuningale, teistele jääb vaid kevadiste turniiride adrenaliin veres.
Kaasajal küll küttimine metsist ei ohusta, ent selle range looduskaitse all oleva linnuliigi käekäik on sellegipoolest murettekitav, sest nii muutused metsamaastikes kui vaenlaste rohkus kahandavad eluruumi ja vähendavad järelkasvu hulka.

Mati Kose