Suvisel rannaribal ja vetevallas sulistades võib rannasõltlasest puhkaja sageli peale ­sattuda omapärase välimusega veelindude seltskondadele – kurvitsalistele.

Need on soo- ja rannikulinnud, keda teise nimega kutsutakse kahlajateks, mis annab ka hästi edasi nende peamise toitumisviisi, madalas vees ja veepiiril sumamise.
Kurvitsaliste selts on enam kui paarikümne liigiga kirev linnurühm, keda on enamasti hea ära tunda neile looduse poolt kahlajatööks antud pikkade jalgade ja/või nokkade järgi. Samas on nende lindude variatsioon varblasesuurusest veetallajast ronga mõõtu koovitajani hämmastava ulatusega.
Kõik nad toituvad märjas pinnases, veekogude põhjas, vees või rannajoonel leiduvaid mitmesuguseid selgrootuid püüdes.
Selleks, et kõik kahlajad võimalikult hästi rannikuvööndi rikkaliku toidulaua saaksid ära kasutada ja liigselt ühele ja samale toidule ei konkureeriks, on välja kujunenud väga erineva pikkusega jalgade/nokkade kombitsioon. Seega leiab iga kurvits enda kehaehitusele ja „varustusele“ vastava toitumisviisi ja koha: tüllid ja rüüdad jooksevad oma vilgastel jalgadel ja nopivad lüheldase nokaga toitu rannajoonelt, rislad sebivad veidi pikema nokaga kallast uhtuvates lainetes, tildrite pikad jalad ja nokad lasevad veepinnalt saaki napsata juba sügavamas vees ning vigled ja koovitajad saavad oma pikkadel jalgadel ja nokkadega töötada juba sellistes sügavustes, kuhu teised ei küündi.
Hoopis omapäraselt hangivad toitu veetallajad: Nende keha on korgisarnaselt kerge ja ujuv, mistõttu nad ei pea oma lühikestest jalgadest hoolimata vee sügavust pingsalt jälgima. Toitumiseks ujuvad linnud kiirelt keerlevalt ja tekitavad sellega veekeeriseid. Nendega sügavamalt kaasa haaratud söödav kraam nopitakse seejärel kiirelt nõelpeene nokaga.
Kui rannapuhkust veetvat inimest panevad vetikavaibad, adruvallid ja mudane veepõhi nina krimpsutama, siis kahlajate jaoks mõjuvad sellised paigad otsekui magnetina.
Pikkadel ränderetkedel vajavad need linnud korralike vahepeatusi, kus energiavarusid tankida, et siis peale veest ja mudast hangitud einet pikki vahemaid põhjala pesitsuspaikade ja troopiliste talvitusalade vahel katta.

Mati Kose