Ilmselt ei üllata ühtegi „Lemmiku“ lugejat, et paljude meie karvaste kaaslaste ilu võrreldakse spetsiaalsetel iludusvõistlustel. Näitustel murravad kõige kaunima tiitli nimel piike kassid, koerad ja rotid, isegi lehmade ja sigade iludusvõistlustel on pikad traditsioonid.

Küll aga võib mõnevõrra ootamatuna tulla fakt, et ilusaima looma väljaselgitamiseks peetakse võistlusi ka kõigusoojaste, näiteks akvaariumikalade vahel. Eraldi näitused on olemas sõõrahvenatele, kirevahvenlastele, tapluskaladele ent ilmselt ei suuda miski võistelda gupinäituste tillukestes akvaariumites peituva silmailuga.

Ka gupide iludusvõistluste ajalugu ulatub kaugele minevikku. Kui esimesed elusad gupid saabusid Euroopasse 1908. aastal, siis on märgilise tähendusega see, et esimene gupinäitus korraldati juba kaks aastat hiljem. Ilmselt on gupi võime anda kordumatute värvide ja mustritega järglasi põhjus, miks aina ilusamate gupide aretamine kui hobi kohe õide puhkes. Pärast Esimest maailmasõda töötas Leipzigi akvaristide klubi välja esimese punktisüsteemi, mille alusel gupisid hinnata. Süsteem põhines ideel, et maksimaalselt võib üks gupi saada 50-pallisel skaalal 50 punkti. Tänapäeval on hindamiseks 100-palline skaala, kus hinnatakse eraldi nii kala värvust, kehapikkust, uimi jne. Selline lähenemine väldib hindamist üksnes esmamulje põhjal ja sunnib kohtunikke pöörama tähelepanu hinnatava gupi igale detailile.

Gupide iludusvõistlustlusi ehk näitusi korraldavad Euroopas kohalikud akvaristide klubid, mis koonduvad katusorganisatsiooni IKGH alla. IKGH roll seisneb selles, et nende hallata on standard, mille alusel kalu hinnatakse – põhimõtted, milline üks või teine gupi ideaalis välja nägema peaks. Need on reeglid, mille alusel kalu hinnatakse, ent teisipidi saavad ka aretajad standardit kasutada, et oma kalu hinnata – mida lähemal on kala standardile, seda parem näituse ja aretuskala ta järelikult on.

Standard jagab gupid uimede kuju põhjal 12 eri gruppi. On olemas lehviksaba, lippsaba, kannelsaba, ümarsaba jne. Iga nimi annab muidugi aimu, mida gupi saba oma kujuga meenutab. Kusjuures igale neist 12 tüübist on kehtestatud väga ranged nõudmised. Triangelsaba sabauim peab näiteks moodustama kolmnurga, mille kehapoolne nurk on 70 kraadi. Tema saba pikkus peab olema 8/10 kehapikkusest ja seljauim peab ulatuma sabauime esimese kolmandikuni. Lisaks on veel eraldi nõudmised kehapikkusele, värvusele, liikuvusele jne. Sõnastatud on ka vead, mille eest hindamisel halastamatult punkte maha arvestatakse.

 

Lisaks uimede kujule jagatakse gupid väiksematesse gruppidesse veel värvuse alusel. Tuntumad värvikombinatsioonid moodustavad aga erinevad gupitõud. Üsna sarnaselt kasvõi kassidega, kelle puhul tunneme vaevata ära siiami, abessiinia või vene sinise tõud, on ka gupitõud, kellest igalühel on oma andunud fännibaas. Üks huvitavamaid neist on kindlasti sinine moskva, üleni metalse sinise värvusega kaetud kala. Selle tõu juured viivad Teise maailmasõja aastatesse, kus fanaatilistel Moskva akvaristidel puudus võimalus muu maailmaga kalu vahetada. Nagu ikka, sunnib kitsikus tihti loomingulisele lähenemisele ja nii sündis ümbritesevast kaosest hoolimata täiesti uus gupitõug, kes sai nime oma kodulinna järgi. Pärast piiride avanemist muutusid moskvalased Euroopas tohutult populaarseks ja neist aretati uusi tõuge, kellest vaieldamatult tuntuim on just sinine moskva.

Kuuekümnendatel aretati Saksamaal poolmust kollane, tõug, kelle uimede kirgas kollane moodustab imeilusa kontrasti tema musta sabajuurega. Tõug osutus äärmiselt populaarseks ja akvaristid viisid seda endaga nii Ühendriikidesse kui Jaapanisse, kus sellest aretati edasi uusi huvitavaid tõuge nagu poolmust valge ja poolmust pastelne. Ameerika versioonid erinesid Euroopa poolmustadest oma suurema kasvu ja robustsema väljanägemise poolest. Kui tõug Saksamaal unustusse vajus ja lõpuks üldse haihtus, avastati see 1990ndatel uuesti ja aretajad tõid Euroopasse Ühendriikidest selle uusi esindajaid. Nüüd naudib poolmust kollane täiel rinnal oma teist tulemist ja ka Eesti loomapoodides on selliseid kalu tihti müügil.

 

 

Edasi loe ajakirjast