Kas oleksite kunagi arvanud, et kass, kes liivakastis käia ei taha, on depressioonis ning hakkab kohe jälle puhtust pidama, kui talle depressioonivastast ravimit anda? Kummaline küll, kuid just nii juhtus.
Õigupoolest oleksin niisugust käitumist oodanud kellelt iganes, aga mitte Tommilt.
See väikest kasvu emakass, kes umbes kümme aastat tagasi n-ö lapse kassiks võetud sai, oli alati suurem puhtusepidaja kui ükskõik kes teine meie majapidamise loomadest. Muuhulgas oli tal kombeks teiste kasside järel liivakastis liiva lisaks peale kraapimas käia, kuna tema arvates ei teinud teised seda piisavalt korralikult.

Põiepõletik või depressioon?
Tommi kamandas kogu meie kord suuremat, kord väiksemat hoiukassikarja. Tema oli see, kes otsustas, millises järjekorras süüakse ning kes millises toas sööb. Tema oli see, kes teisi kaklemast keelas, kuna lendas iga tüli puhkedes ise tulivihasena kohale.
Nüüd aga keeldus ta liivakastis käimast, eelistades sellele loikude tegemiseks sama lapse voodit, kellele ta kunagi võetud sai.
Kõigepealt kahtlustas arst põiepõletikku või igemepõletikust tingitud hambavalust tekitatud stressi. Igaks juhuks otsustas ta kassile antibiootikumidele lisaks ka antidepressante anda.
Põiepõletiku ravikuur sai läbitud, igemepõletik välja ravitud. Kui aga otsustasime ära jätta ka antidepressandid, hakkas kogu jama otsast peale.

Troonilt kukutatud
Kodus kasside omavahelisi suhteid jälgides sai selgeks, et ilmselt pole Tommi enam ülemus. Ilmselgelt elas ta seda tõsiselt üle. Kui esialgu olin arvanud, et ta ei jaksa teisi enam kamandada põie- või igemepõletiku tõttu, siis nüüd hakkas tunduma, et ta on lihtsalt vana ja väsinud ega jaksanud uue kassiga, kes tema juhipositsiooni kahtluse alla seadis, enam maid jagada.
Nüüd püüdis Tommi võimaluse korral kogu päeva oma noore perenaise voodis veeta, sinna tegi ta loike ja sealsamas kõrval ka magas. Vaid nii palju käis ära, et liivakasti hunnikut teha. Või siis vargsi söömas.
Õigupoolest ei kippunud peaaegu keegi endistest „alluvatest“ temaga ülbitsema. Teda lihtsalt ei pandud tähele. Mööda maja aga uitas ilmselgelt käitumishälvetega uus kass, kes oli kuus pikka aastat oma eelmise peremehe juures täiesti üksildase toaloomana elanud ega suutnud aru saada, mida hierarhia kui niisugune üleüldse tähendab.
Siin-seal puhkesid aegajalt kaklused, mille peale uus kass küll kohale tormas, kuid ei saanud nende summutamisega hakkama.

Anneli Sihvart

Edasi loe ajakirjast