Tekst: Triinu Saum,
Tallinna Keskkonnaameti vanemspetsialist
Foto: Piret Tamm

Kasside arvukust tänavatel aitaks vähendada see, kui inimesed hoolitseksid rohkem selle eest, et kodukassid järglasi ei saaks. Väga väheseid kasse peetakse tõuaretuse eesmärgil, enamik kassidest on ju tõutud ja pakuvad inimestele lihtsalt seltsi. Seega ei ole mingit vajadust lasta oma kodukassil paljuneda.

Kassil võib olla aastas 3–4 pesakonda, igas 5 poega.
Loomaomanikul on kohustus kõikidele poegadele sobiv kodu leida. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on keelatud loomakaitseseadusega ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega.
Vaadates kuulutusportaale ja kodutute loomadega tegelevate mittetulundusühingute kodulehti, tuleb tõdeda, et kodu otsivaid kasse ja kassipoegi on tunduvalt rohkem, kui leidub neile häid kodusid.
Tavaliselt soovitakse perre võtta võimalikult noort kassi, kuna usutakse, et siis harjub loom uue elupaigaga paremini. Juba teismeikka jõudnud kassidele (4–5kuustele) on tunduvalt raskem kodu leida.
Harilikult ei päri kassipoja kasvataja kassisoovijalt, millistest tingimustes loom elama hakkab, vaid annab kassi esimesele soovijale. Erandiks on hulkuvate loomadega tegelevad mittetulundusühingud, kes valivad hoolikalt kodusid, kuhu kassid antakse. Tavaliselt kassipoja edasisest käekäigust ei teata, võib-olla hüljatakse nad täiskasvanuks saades või lastakse kontrollimatult paljuneda ning seega tekib hulkuvaid kasse järjest juurde.
Hulkuvatel loomadel on keskmine eluiga palju lühem ning neid ähvardab oht auto alla jääda, haigestuda või vägivalla ohvriks langeda.

Steriliseerimise-kastreerimisega seotud müüdid
Paljud loomaomanikud arvavad, et steriliseeritud/kastreeritud kassid jäävad ilma sigimise ja järglaste kasvatamise rõõmust ning et seda ei tohiks neilt ära võtta.
See on vale. Loomadel ei ole järglaste saamine emotsionaalne ega läbimõeldud otsus. Nad tegutsevad instinktide ajel ning neil puudub peremudel. Emased loomad toidavad ja hooldavad poegi, kuni nad on võimelised ise hakkama saama, hiljem ei pruugi loomad oma järglasi isegi ära tunda.
Emase kassi jooksuaeg, tiinus ja imetamine on loomale kurnav ning stressirohke. Isased kassid teevad jooksuajal pikki rändeid ja võivad võõras kohas auto alla jääda, ära eksida või sattuda koera hambusse. Sageli saavad kõutsid kakluste käigus raskelt viga. Seega pole paaritumine ja järglaste saamine kasside jaoks mingi meelelahutus ning inimesed ei tohi omi käitumismalle ja peremudelit kassidele külge pookida.
Üldine soovitus veterinaaride poolt on opereerida kass enne suguküpseks saamist (enne esimest jooksuaega) ehk siis alates 5. elukuust. Sel juhul jääb ära ka ­jooksuajale omane käitumine ja territooriumi märgistamine. Emast kassi on võimalik steriliseerida ka tiinuse varajases staadiumis, hiljem võib see kassile muutuda juba ohtlikuks – sel juhul tuleks kassil lasta poegida ja kui te pole kindel, et neile head kodud saate, siis tuleks kassipojad veterinaari juures magama panna. Väär on ka see arvamus, et kassi võib steriliseerida alles pärast esimese pesakonna võõrutamist.
Laialt levinud on arusaam, et steriliseeritud-kastreeritud kass muutub loiuks ning nende kehakaal suureneb märgatavalt. Seegi pole nii. Paljud loomaomanikud räägivad, et nende loom muutus pärast operatsiooni hoopis mänguhimulisemaks ja rõõmsamaks.
Veterinaarid soovitavad mängida kassiga vähemalt pool tundi päevas, et kass oleks aktiivne ja elurõõmus. Söögiisu võib hormoonravi tagajärjel suureneda tunduvalt rohkem kui steriliseerimise-kastreerimise tõttu. Eelistada tuleks kvaliteetsemat loomatoitu, mida müüvad loomakliinikud ja lemmikloomapoed, kuna nendes on kalorsus normeeritud ning need on loomale tervislikumad. Paljud supermarketites müüdavad odavad krõbinad ja konservid on lemmikule sama mis inimesele rämpstoit.
Kastreeritud-steriliseeritud loomad võivad kaalus juurde võtta, kuid kaal on kontrollitav lisaks spetsiaaltoidu andmisele ka kindlate söögikordade kehtestamise ning loomale aktiivse tegevuse pakkumisega.
Osa kassiomanikke arvavad, et lõikus on looma sandistamine, et looma elukvaliteet halveneb, isased väljas liikuvad kassid saavad teiste käest peksa jne. Loomaarstid kinnitavad, et nendel väidetel pole alust. Kastreeritud-steriliseeritud loomadel pole jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saavad kastreeritud-steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb.

Steriliseerimine-kastreerimine Tallinna Loomade Hoiupaigas
Tallinna linnast ja paljude lähivaldade territooriumilt püütud loomade eest hoolitsev Loomade Hoiupaik ei anna juba üle aasta uutele omanikele üle steriliseerimata-kastreerimata kasse. Erandiks on kassipojad, kes pole steriliseerimiseks veel piisavalt vanad. 2008. aastal steriliseeriti-kastreeriti Loomade Hoiupaigas 173 uut kodu ootavat kassi, käesoleva aasta esimeses kvartalis 35 kassi.
Opereeritud kassid elavad teistest eraldi Hoiupaiga suures kassisaalis ning on elurõõmsad, terved ja saavad üksteisega hästi läbi. Kõiki neid kasse on külastajatel võimalik ka oma silmaga näha ja käega katsuda, et valida just endale meelepärane lemmik. Loomade Hoiupaigas steriliseeritakse-kastreeritakse ka osa koertest, kuid kõikide koerte sigimisvõimetuks muutmine käib majanduslikult üle jõu. Steriliseeritakse eelkõige noored emased koerad, kuna Loomade Hoiupaiga kogemus näitab, et paljud koeraomanikud ei suuda oma loomi jooksuaegadel teistest eraldi hoida ning tihti ei osata ka jooksuaja algust tähele panna. Koerte kastreerimist kasutatakse peamiselt vaid domineerivamate koerte puhul, et vähendada nende agressiivsust.
2008. aastal steriliseeriti-kastreeriti Loomade Hoiupaigas 110 uut kodu oota­vat koera, käesoleva aasta esimeses kvartalis juba 39 koera. Uut omanikku ootavate koerte-kasside steriliseerimise ja kastreerimise kulud katab Tallinna linn, kuna see on ainuke humaanne ja efektiivne moodus loomade soovimatu paljunemise piiramiseks. Soovitame ka kõigil loomaomanikel müüdid ja muud vabandused selja taha jätta ning lasta oma lemmikud steriliseerida-kastreerida. Sellega parandate nii loomade, endi kui ka oma naabrite elukvaliteeti.