Paide gümnaasiumi 11. klassi õpilane Gertu Margus tegi uurimustöö lemmikloomade olukorrast Järvamaal ja Paide linnas. Küsitluslehe tagastas 100 inimest. Lisaks küsitleti Paide linna heakorraspetsialisti, mõned küsimused esitati varjupaikadele, Eesti Loomakaitse Seltsile ning Maanteeametile.
Küsitlusest selgus, et 75 vastanul oli lemmikloom, 32 inimesel oli rohkem kui üks lemmik. Enamik vastanuist oli võtnud lemmiklooma eeskätt sõbraks ja sellepärast, et oldi loomaarmastaja. Mõnda majja olid kass ja/või koer võetud ülesannete (hiirte püüdmine, maja valvamine) täitmiseks. Mõni loom oli võetud seepärast, et ta kodutuks ei jääks. Sellised vastused näitasid, et loomaomanikud on hoolikalt kaalunud looma võtmist ning hoolivad oma lemmikust. Küsitluse põhjal võis ka järeldada, et peaaegu igal teisel Järvamaa perel võib olla lemmikloom.
Koerte registreerimise, kiibistamise ja veterinaarpassiga nähakse palju rohkem vaeva kui kasside puhul. Arvatakse, et kui kass on täiesti toakass, pole selleks vajadust. Selline käitumine tundub eriti kasside seisukohast võttes ebaõiglane: juhtub kass kaduma, on leidjatel väga raske omanikuga ühendust võtta, kui loom pole registrisse kantud ega kiibistatud. Koerte kadumajäämist kardetakse rohkem, seepärast ka registreeritakse-kiibistatakse neid rohkem.
Küsitlusele vastanud hoolitsevad oma lemmiklooma tervise eest hästi: enamik käib loomaga vastavalt vajadusele ja regulaarselt veterinaari juures. Vastustest järeldub ka, et loomaomanikud on mõistnud, kui oluline on looma vaktsineerimine.
Mida arvati riietest
Eesti kliimas on vaja mõningaid külmakartlikke tõugusid riietada, samuti kaitsevad riided vihma ja tuule eest. Leiti, et lemmiku jaoks on oluline pimedal ajal liikudes kanda helkurvesti.
Vastustest selgub, et ainult viis loomaomanikku sajast tegeles oma looma riietamisega, ja seda seepärast, et looma tervist kaitsta, ülejäänud ei näinud selleks vajadust. Oma suhtumiselt jagunesid küsitletud kahte suuremasse rühma: ühes need, kes suhtusid loomade riietamisse hästi või tolerantselt ja tegelesid lemmiku riietamisega selleks, et looma tervist kaitsta; teises need, kes ei poolda lemmiklooma riietamist ja ehtimist, pidades seda naeruväärseks ja isegi looma piinamiseks.
Külli-Kerttu Siplane, kes oma magistritöö tegi koera riietamisest ja -riietest, arvas, et koerarõivastel ja -ehetel on Eestis turgu, mis on tingitud muutuvast koerapidamise kultuurist (Lemmik 2006). Ka meie küsitlusest võis järeldada, et turgu on tõesti, sest Järvamaa elanikud suhtuvad lemmiku riietamisse tolerantselt. Võib ka väita, et Järvamaal on see populaarsem koerte puhul, sest viiel inimesel, kes oma lemmikute riietamisega tegelesid, oli kõigil koer.
Lemmikust ei loobuta
Küsimusele “Mida teeksite, kui teie lemmikloom muutuks teile üle jõu käivaks?’’ vastas 22 inimest, et olukord, kus lemmikloom hakkab üle jõu käima, pole võimalik ning et sellele tuleb mõelda enne looma võtmist. Küsitletutest 6 olid jätnud sellele küsimusele vastamata. Vastanutest 36 pakkusid eri variante, kuidas nad käituksid, kui lemmik muutuks üle jõu käivaks: loomaomanikud püüaksid lemmikule leida uue kodu, viiksid looma varjupaika, püüaks iga hinna eest lemmikut endale jätta, tehes oma elukorralduses mingeid muudatusi, küsiks nõu kogenumatelt või paneks looma magama. Järeldub, et loomaomanikud on enne looma võtmist asja pikalt kaalunud ning ei hülga oma lemmikut esimese probleemi tekkimisel. Järeldada võib ka, et loomast loobutaks viimases hädas ja seda nii, et loom kannataks kõige vähem. Vastanutest 11 ei osanud arvata, mida nad sellises olukorras teeksid.
Kalm koduaias
Lemmiklooma surma korral käitutaks mitmeti. Küsitlusest selgus, et Järvamaa elanike seas ei ole levinud surnud lemmiklooma tuhastamine või matmine lemmikloomakalmistule. Seda tõestavad 56 vastanut, kes mataks lemmiku oma või tuttavate aeda või metsa. Kõigest kaks loomaomaniku laseks oma lemmiku tuhastada ja kaks mataks looma lemmikloomade kalmistule. Eestis on kaks lemmikloomade kalmistut: Jõelähtmes ja Rakveres.
15 loomaomanikku ei teadnud, mida nad oma surnud lemmikuga teeksid. Sellest võib järeldada, et see teema on vastajate jaoks raske ning kurb. Nad mõtleksid sellele alles siis, kui see päev kätte jõuab.
Loomad liikluses
Maanteeametile esitatud küsimustele vastas Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist keskkonna alal Villu Lükk. Täiendavat infot statistika kujul andis Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo osakond. Küsitluse selle osa eesmärgiks oli selgitada, mil määral kujutab liiklus ohtu lemmikloomadele.
Väga oluline on teedel hukkunud loomadest teavitada Maanteeametit. Saadud andmeid kasutatakse statistika koostamiseks, ja mis veel olulisem, saadud informatsiooni arvestatakse tulevastes teeprojektides, et määrata nii-öelda konfliktikohad teel. Maanteeametile on võimalik sellist informatsiooni edastada e-mailiaadressil loomadteel@mnt.ee.
Tavaliselt hukkuvad loomad tihedamini asulates ja linnades kui maanteedel. Selliste juhtumite korral, kus lemmik hukkub linnas või asulas, teavitatakse vastavat omavalitsust.
Registreeritud õnnetustes domineerivad koerad, sest nemad põhjustavad suuremaid kahjusid. Tõenäoliselt hukkub kasse liikluses siiski rohkem, sest neid on raskem märgata. Statistikast võib välja lugeda, et liiklusõnnetustesse sattunud lemmikloomade arv on suurenenud.
Lemmikloomadega juhtunud õnnetused kipuvad jääma registreerimata.
Villu Lükk rõhutab, et loomaomanikel on kohustus pidada kinni kohalike omavalitsuste avaliku korra eeskirjadest ja avalikul territooriumil liikumise nõuetest.
Olukord varjupaikades
Varjupaikadest vastasid 4: Loomade hoiupaik MTÜ, Saaremaa lemmikloomade turvakodu, Kasside turvakodu ja MTÜ Kassiabi. Küsitluse eesmärk oli selgitada, kuidas on olukord üldiselt varjupaikades ja kas on toimunud muudatusi paremuse poole.
Saaremaa lemmikloomade turvakodu võtab vastu loomi Saaremaa maakonnast, MTÜ Loomade hoiupaik võtab loomi Tallinnast, Harju ja Rapla maakonnast, MTÜ Kassiabi võtab vastu kõiki kodutuid kasse, kuid enim satub nende juurde loomi Tallinnast ja Harjumaalt, Kasside turvakodu aitab samamoodi kõiki kodutuid kasse, kuid kõige rohkem pöördutakse nende poole Tallinnast.
Kasside turvakodusse saamisel kehtib nii-öelda elav järjekord, see tähendab, et loomad, kelle elu on ohus, saavad turvakodusse eelisjärjekorras. Elav järjekord on väga pikk ja paljud ei jõua oma järjekorda ära oodata, sest elu tänavatel on raske ja ohtlik. MTÜ Loomade hoiupaik ja Saarema lemmikloomade turvakodu võtab vastu ja abistab nii kasse kui ka koeri. MTÜ Kassiabi ja Kasside turvakodu tegelevad ainult kasside abistamisega. Kassiabi on vajaduse korral aidanud ka kutsikaid.
Saaremaal tõdetakse, et hüljatud lemmikute arv on suurenenud. Mandril arvavad küsitluses osalenud, et abivajajate arv on mingil määral vähenenud, aga abivajajaid on endiselt liiga palju.
Küsitluses paluti varjupaikadel tuua välja põhiprobleemid. Kõik varjupaigad arvasid, et probleeme on liiga palju. MTÜ Loomade hoiupaik tõi siiski välja mõned põhimured: vastutustundetud loomaomanikud ja lüngad seadustes. Kasside turvakodu lisas veel sellised probleemid nagu ruumi- ja tööjõupuudus.
|
