Tekst: Marko Tiidelepp
Foto: Tiit Blaat

Great Dane, Danish Hound, Deutsche Dogge, Boarhound, German Mastiff – heal lapsel mitu nime. Eestis tuntakse seda koera saksa dogina ja Saksamaalt see tõug pärit ongi. On ta ju lausa Saksamaa rahvuskoer. Vahel tahetakse tõugu Taani omaks pidada, sest teda on tuntud ka suure taani dogina. See on üks maailma suurimaid koeratõuge.

Saksa dogiga aitab tutvust teha Piret Niit, kellele kuulub varsti 3aastaseks saav saksa dogi Simona, ja Virve Pihelgas, kellele kuuluv kennel Sorbus Intermedia tegeleb dogide kasvatamisega.
Dogisid on kutsutud ka koeratõugude Apollodeks. Vaatamata oma suurusele on nad ülimalt graatsilised ja liikuvad, kuid samas väga sitked ja tugevad koerad.
Piret sai oma esimese, arlekiini värvusega dogi juba 1986. aastal. Teine dogi oli musta värvi, Simona on aga sinine. Simona on väga tubli näitusekoer – juuniorklassis on ta kätte saanud kõik vajalikud kolm serti.

Miks just dogi?
“Dogid on mulle alati meeldinud,” ütleb Piret. “1986. aasta oli minu jaoks õige aeg, sest mu tütar oli 3aastane ja poeg 2aastane.”
Lastega sai Pireti esimene dogi väga hästi hakkama. Tuli vaid vaadata, et koer ei võtaks lastelt küpsiseid ära ja et lapsed ei segaks, kui koer sööb.
Muide – kolmekuune dogikutsikas kaalub umbes 15–20 kilo. Virve Pihelgas täpsustab, et näiteks arlekiini-karva dogid on veelgi suuremad ning kolmekuune dogikutsikas võib kaaluda isegi kuni 25 kilo.
1986. aastal oli dogisid linnapildis rohkem kui praegu. Piret tõdeb, et inimesed arvavad, nagu oleks suurt koera raske pidada, kuna suur koer vajab ülisuurt pinda ning palju aega. Siiski – kõik koerad vajavad oma peremeeste aega, olgu nad suured või väikesed.

Välimus
Saksa dogid on ühed suurimad koerad, samas on nad elegantsed, tugevad ning väärikad. Piret meenutab ühte halenaljakat lugu 1988. aastast Moskvas, kui taksojuht ei tahtnud Pireti dogi taksosse lasta, sest kartis. Kui Piret koeraga juba autos istus, ei julenud mees hingatagi. Koer oli väga rahulik.
Nii nagu ikka on isased isendid emastest suuremad. Isaste kehaehitus on massiivsem ja luustik võimsam. Dogide kõrgus ja pikkus peavad olema tasakaalus, sest isased dogid peavad olema lähedased ruudu kujule. Emaste keha võib siiski olla veidi pikem kui kõrgem. Isaste saksa dogide turjakõrgus ei tohiks olla alla 80 cm, emastel alla 72 cm. Kaaluvad dogid umbes 50–80 kilo. Simona kaalub 55 kilo, kusjuures Piret ise vaid 52.
Dogide käes on ka üks huvitav maailmarekord, mis on ka Guinnessi rekordite raamatus: saksa dogi Gibson (omanik Sandy Hall), kes on pärit Californiast, on maailma kõrgeim koer. 31. augustil 2004 mõõdeti Gibsoni turjakõrguseks 107 cm, tagajalgadel seistes on ta 218 cm pikk!
Lisaks suurusele on dogidele iseloomulik nende pikk ja kitsas pea. Ka näitustel jälgivad kohtunikud just koera proportsionaalsust ja pea kuju.
Eesti Kennelliidu kodulehel on kirjas, et saksa dogi aretatakse kolmes värvuses: kollane ja tiigrikarva, arlekiin ja must ning kolmandaks sinine.
* Kollane on heledast kuldkollasest kuni sügava kuldkollaseni, soovitavalt musta maskiga. Tiigrikarva põhivärv on heledast kuldkollasest kuni sügava kuldkollaseni koos mustade, võimalikult ühtlaselt paigutatud ja selgelt väljajoonistuvate, roietega samasuunaliselt kulgevate triipudega. Soovitavalt musta maskiga.
* Musta-valgelaigulise ehk arlekiini põhivärv on puhasvalge, võimalikult ilma pritsmeteta, üle kogu keha ühtlaselt paigutunud ebakorrapäraste lakkmustade laikudega. Mustal dogil on lubatud valged märgised. Siia arvatakse ka manteldogi, kellel must värv katab mantlina keha ning koon, kael, rind, kõht, jalad ja sabatipp jäävad valgeks, ning ka dogid valge põhivärvi ja suurte mustade laikudega.
* Sinise dogi värvus on puhas terashall, lubatud on valged märgised rinnal ja käppadel.
Värvipraagiga kutsikaid sünnib sageli, kuid nad ei lähe edasisse aretusse ja müüakse nn kodukoerteks. Värvipraagiga kutsikas saab ka tõutunnistuse, kus on kirjas, et see on mittestandardne värvus.
Dogide karvkatet mõjutab oluliselt toit. Paljud toidud neile ei sobi ning mõne toidu puhul võib muutuda ka karvkatte värv. Simona toiduvalikus on praegu ProPlan, kuid vahetevahel saab ta ka inimeste toitu. Kinni tuleb pidada ka söötmisaegadest. Simonal on toidukauss söögikorra ajal ees umbes 2 minutit – selle ajaga on toit söödud.
Ilusale karvale aitab kaasa ka korralik pesu, õige šampoon (profitooted), enne näitust spetsiaalhooldus ning kõige lõpuks tõmmatakse karv veel villase sokiga üle.
“Porisel ajal tuleb tuppa tulles käpad lapiga üle tõmmata,” tõdeb Piret. “Simona teeb elu lihtsamaks ja tõstab ise käpad üles. Umbes kahe kuu tagant käib Simona vannis, kuhu ta meelsasti läheb. Esialgu see Simonale ei meeldinud, kuid 8kuuselt sai ta Klooga rannas tunda, kui mõnus on vesi, ja pärast seda vannitamisega probleeme pole.”
Virve Pihelgas lisab dogide “pesukultuuri” kohta, et pesta tuleks nii vähe kui võimalik, kuid samas niipalju kui vaja. Liiga sage pesemine kuivatab dogide karva ja see kaotab oma loomuliku läike.

Iseloom
Piret ütleb, et tema valis endale selle kutsika, kes talle kohe sülle ei jooksnud. Mida emotsionaalsem on koer, seda keerukam on teda edaspidi näiteks üksinda koju jätta, arvab Piret.
Saksa dogi on sõbralik tõug, keda on kutsutud ka õrnaks hiiglaseks. Nad saavad hästi läbi nii teiste koerte, lemmikloomade kui ka inimestega. Simonagi oskab väga hästi mängida nii väikeste kui ka suurte koertega ja inimestegagi. Ja mängida talle meeldib, eriti palliga.
Pireti arvates on saksa dogi šveitslaste iseloomuga – viisakas, lahke ja heatahtlik. Simona ja Piret klapivad omavahel väga hästi, kuid selleks on ka eriti esimesel eluaastal palju tööd tehtud. Piret on oma koera ise koolitanud ja sotsialiseerinud.
Simona on väga tasakaalukas koer, kodus on ta rahulik, oma emotsioonid elab ta välja metsas.
Virve Pihelgas tõdeb, et dogid on seltsiloomad, kes tahavad hästi palju suhelda. Nad on väga avalad, kuid võivad ka kergesti solvuda, kui neid pole õigesti koheldud.
Piret on veterinaar. Kas veterinaaril on koeraomanikuna lihtsam või raskem?
“Lihtsam,” kinnitab Piret. “Oskad ette näha selliseid asju, mida “tavainimene” ei oska.”
Simona on Piretil kolmas koer. Kas eelmiste kahe koera iseloomudes võib erinevusi leida?
“Esimene koer oli ülimõistev,” meenutab Piret. Teinegi koer oli tore ja rahulik, kuid teda kasvatas pigem esimene koer kui Piret, sest toona olid koeraomanikul kiired ajad, mistõttu oli aega pühendumiseks vähem.
Dogid on head perekoerad. Simonagi saab lastega väga hästi hakkama, kuid (seda on ka paljudes raamatutes rõhutatud) väikeste lastega ei maksa suuri koeri omapead jätta – nad võivad mänguhoos pere pisima lihtsalt pikali joosta. On ju dogid vägagi liikuvad ja erksad.
Piret arvab siiski, et kui lastele ja koertele on täpselt selgeks tehtud, mida tohib ja mida ei, siis ei tohiks olla ka probleeme.
Agressiivsed saksa dogid ei ole, ei võõraste ega teiste koerte suhtes. Nad on suured ja ülimalt heatahtlikud. Vahel tuleb ette ka dominantseid isendeid, kuid õnneks väga harva. Dogid on rahulikud ja intelligentsed koerad.
Kas saksa dogi saab aru, et ta suur on?
“Seda küll mitte,” on Piret kindel. “Ta üritab mulle ikka sülle ronida, kui ma tugitoolis istun,” naerab Piret. “Pigem arvab ta, et on pisike.”

Tervis
Dogid vajavad palju igapäevast liikumist, jalutamist. Simona saab iga päev metsas umbes poolteist tundi liikuda ja õhtuti veel umbes ühe tunni rahulikult jalutada.
Saksa dogidel, nii nagu paljudel teistel suurtel tõugudel, on aeglane ainevahetus. Sellega tuleb arvestada toidu valikul ja toidu koguse määramisel. Valikus peaks olema ainult kvaliteettoit.
Virve Pihelgas peab oluliseks, et dogid saaksid süüa kaks korda päevas, et mitte koera magu liiga palju koormata. Oluline on ka see, et dogile ei tohiks anda süüa kaks tundi enne ja pärast jalutamist või treenimist.
Tervisehädadest võib esineda düsplaasiat, südamehaigusi, võib olla pimedaid ja kurte koeri. Kuna dogi on koeratõugudest üks sügavamarinnalisemaid, on ka oht maokeeru tekkimiseks.
Puusadüsplaasiat saab lasta loomakliinikutes uurida ja enne paaritamist tuleb seda kindlasti teha.
Saksa dogid elavad keskmiselt 8–10aastaseks. Kui toiduvalik ja elustiil on õige, siis ka märksa vanemaks.
Pireti arvates on selle koera suurimateks plussideks hea iseloom, tasakaalukus ja sõnakuulelikkus. Ja loomulikult ka tema ilu.
Ilusa koera jaoks on Piretil ka lihtne “retsept”: koer peab saama normaalset toitu, normaalselt magada ja normaalselt liikuda.
Virve Pihelgas arvab lõpetuseks: “Dogisid tuleb kasvatada armastusega ja nendega tuleb tegelda iga päev. Nad on ju nagu lapsed, kes tahavad areneda ja tegutseda.”

Ajalugu Saksa dogiga sarnaseid koeri võis näha juba Egiptuse kujudel, mis pärit aastast 3000 eKr. Esimene kirjalik ülestähendus saksa dogi sarnasest koerast on pärit Hiinast aastast 1121 eKr. Ka Vana-Kreekas ja Vana-Roomas oli samasuguseid koeri. Teadlikult hakati saksa dogi aretama 400 aastat tagasi Saksamaal. Esialgu oli ta tubli abiline metsseajahil. Paljudest allikatest võib lugeda, et saksa dogi aretuses kasutati keskaegset metsseakoera (nn boarhoundi), mastifit ja iiri hundikoera. On räägitud sellest, et saksa dogid on pärit mastifilaadsetest koertest, kes jõudsid Saksamaale koos alaanidega. Nii võib väita, et legendaarne bullenbeisser (tema on ka buldogi esivanem) on ka saksa dogi kauge esivanem, sest 40 protsendi ulatuses on neil välimuses sarnasusi küll. Barbara Stein kinnitab, et saksa dogi on pärit siiski Saksamaalt ja selle saamiseks on ristatud inglise mastifit ja iiri hundikoera. On ka neid, kes väidavad, et tõug on pärit Taanist. Sellise eksiarvamuse aluseks saab pidada aegu, kui inglise härrasmehed reisisid mööda Taanit ja nägid palju saksa dogisid – teadmata, mis tõug see on, anti sellele nimi taani dogi. Ja nimest veel. Buffoni krahv Georges-Louis Leclerc kasutas 1749. aastal nime le Grand Danois – selle tõlkis inglise keelde entsüklopedist William Smellie. Enne seda tunti tõugu Inglismaal ka lihtsalt taani koerana. 1780. aastast on teada Saksamaalt, et tõunimi oli Grosser Dänischer Jagd Hund (suur taani jahikoer). Esimesel koertenäitusel Hamburgis 14.–20. juulil 1863 osales 8 Dänische Dogge’t ja 7 Ulmer Dogge’t. Nime kohta liigub veel üks legend. Kui aastaid tagasi valitses suurt osa Euroopast Preisimaa, siis seetõttu ei tahtnud prantslased ega inglased koera suureks sakslaseks kutsuda – ja seetõttu hakati koera kutsuma lihtsalt suureks taanlaseks. Desmond Morris kinnitab oma raamatus “Dogs”, et 1876 andsid sakslased koerale rahvuskoera tiitli. Aastal 1878 otsustas Berliinis seitsmest kasvatajast ja kohtunikust koosnev komitee Dr Bodinuse eesistumisel kõik ülalnimetatud variatsioonid ühendada nimetuse “saksa dogi” alla. Sellega pandi aretuslik nurgakivi iseseisvale saksa koeratõule. Aastal 1880 pandi lõpuks Berliini koeranäitusel esimest korda kokku saksa dogi tõustandard, mis alates 1888. aastast ka “Deutschen Doggen-Club 1888 e.V.” poolt tunnustatud sai ja mida aastate jooksul on korduvalt muudetud. Tänapevane formuleering vastab FCI eesmärkidele. Keerulised lood selle saksa dogi ajaloo ja ka nimega. Loodan, et iga lugeja leidis endale valikust just sellise, mis talle kõige rohkem meeldib või loogilisem tundub.

Kuulsad koerad Multifilmikangelane Scooby-Doo on dogi (kuigi välimuselt ta tõustandardi alla ei mahu). Ka koomiksikangelane Marmaduke on saksa dogi (koomiksi autor Brad Anderson). Komöödisarja “Kaks ja pool meest” ühel vennaksel ehk Alanil on dogi nimega Chester. Endisel USA presidendil Franklin D. Rooseveltil oli saksa dogi, kel nimeks President. 1965. aastal valiti saksa dogi USAs Pennsylvania osariigi koeraks. Albany ülikooli maskott on saksa dogi. Ansambli Soundgarden hittloo “Black Hole Sun” videos esineb arlekiini-karva saksa dogi. Pireti esimene dogi sai võimaluse filmis osaleda, 1988. aastal vändati Hiiumaal filmi “Tormise ranna radadel”. Näitlejad imestasid tookord koera sõbraliku iseloomu üle.