lemmikute loodloomaarstloomaarsti nõuannepersoonilugupildigaleriiuudised

Esmaabi algab ohtude välistamisest

Õnnetused ei hüüa tulles. Kuidas aidata oma armsat lemmiklooma, kui temaga on juhtunud midagi halba. Nõu annab Pet City loomakliiniku veterinaar Jelena Rumyantseva, kes teeb ka esmaabikoolitusi loomaomanikele.

Kui palju peaks iga lemmikuomanik olema kursis esmaabiga?
Esialgu peaks loomaomanik teadma kuidas vältida olukordi, mille tagajärjel on vajadus esmaabi osutada.
Loomale ei tohiks olla kättesaadav majapidamises kasutatav keemia. Peab hoolikalt jälgima et lemmikule ei satuks kätte mingi väike ese (võõrkeha), mis võib sattuda hingamisteedesse või seedetrakti.
Väga oluline on olla ettevaatlik, kui kodus on lapsi. Laste pisikesed mänguasjad võivad osutuda lemmikule eluohtlikuks, kui satuvad seedetrakti või hingamisteedesse. Lapsele peab õpetama õiget mängimisviisi lemmikloomaga.
Samuti peab iga loomaomanik teadma, mida lemmik tohib söögiks tarbida. Siin on mõned toiduained, mis ei tohi olla lemmikloomale kättesaadavad: šokolaad, viinamarjad ja rosinad, avokaadod, makadaamia pähklid, alkohol, sibul ja küüslaauk, pärm, kirsid – just kirsikivid, punased sõstrad, toored ja rohelised kartulid. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka seda, et koeraga ei tohiks jalutada ilma rihmata (välja arvatud ohutud alad). See on üks väga lihtne ja tõhus viis õnnetuste ennetamiseks.

Kui aga õnnetust või haigestumist ei õnnestunud ära hoida?
Iga kohusetundlik loomaomanik peaks oskama osutada oma lemmikule abi õnnetuse puhul.
Üldiselt võiks lemmiklooma pidaja teada, mida teha järgmisete seisundite korral: traumad (hammustused, luumurrud jne), ülekuumenemine, alajahtumine, mürgitused, krambid, verejooks, allergilised reaktsioonid, hingamisteede sulgus võõrkehaga...
Oleks hea, kui loomaomanik teeks endale selgeks, mis võib tema lemmikut ohustada arvestades tõugu, elukohta ja ümbruskonda. Näiteks brahhütsefaalsete tõugude (mopsid, buldogid, pärsia kassid) omanikud peavad teadma, kuidas looma aidata ülekuumenemise korral, kuna sellise hingamisteedega kassid ja koerad ei talu kõrgeid temperatuure.
Peab arvesse võtma, kas loom elab tiheda liiklusega piirkonnas või eramajas, kas territoorium on piiratud aiaga või mitte. Sellest lähtuvalt on ohud erinevad.
Samuti - kas peres on veel loomi ja kuidas nad kõik omavahel läbi saavad. Õnnetused, mis võivad lemmikuga juhtuda, on erinevad, seega esmaabi vajavad seisundid on ka erinevad.
Samas - erakorraline situatsioon ongi sellepärast erakorraline, et inimene ei tea kunagi, mis juhtub ja millal juhtub. Seega, mida rohkem lemmiklooma omanik tunneb esmaabivõtteid ja oskab neid rakendada, seda suurem on tõenäosus, et ta saab oma looma aidata.

Kas saab eristada liigiti - a la, kui mul on koer, pean ma oskama... Aga kassi pidades? Hamstrit? Tuhkrut?
Tuleb teada, mis on just sinu lemmikule ohtlik ja hoida ära võimalikud õnnetused. Koerale on ohtlik ilma rihmata jalutamine, mitmed toitained, võimalikud mürgised ained väljaspool kodu.
Kassile on ohtlikud samuti teatud toiduained, mõnikord on kassile ohtlik ka koer. Nii nagu hamstrile on ohtlik kass. Seega peab tähelepanu pöörama lemmiku ümbruskonnale ja osata võimalikke õnnetusi ennetada.
Rääkidest esmaabi andmisest – siin ei ole liigiti väga palju erinevusi. Erinevus on patsientides (suurus, käitumisviis, kehaehitus, anatoomilised erinevused). Näiteks haavade töötlemine on suhteliselt sarnane nii kassil kui koeral kui ka hamstril. Kasutatakse samu haavatöötlemisvahendeid ja -aineid, kuid väikeste lemmikute käsitlemine nõuab nende kehasuurusest ja käitumisest lähtuvalt teistmoodi lähenemist. Samuti võib võõrkeha sattuda hingamisteedesse kõigil lemmikutel. Esmaabivõtted sel puhul on sarnased.

Mis on sagedasemad probleemid, milles oma looma tuleb aidata?
Suvel on see kindlasti ülekuumenemine (hüpertermia). Alajahtumist esineb lemmikloomadel harvem, kuid sagedasti kaasneb erinevate haigusseisundite korral.
Nii kasside kui koerte puhul võivad võõrkehad sattuda allaneelamisel seedetrakti või sissehingamisel hingamisteedesse. Hingamisteedesse sattudes on need eriti ohtlikud, kuna võivad ummistada hingamisteed ja selline olukord nõuab omanikult eriti kiiret tegutsemist. Tihti on tegemist traumadega, hammustushaavad on sagedased.
Samuti on kahjuks sagedased ka mürgitused lemmikloomadel- toit inimeste menüüst võib olla mürgituste põhjuseks.

Mida peaks sisaldama kodune lemmiklooma esmaabikott?
See on mingil määral sarnane inimese esmaabikomplektiga. Kindlasti peab seal olema nahka desinfitseeriv aine, haava loputuslahus, silma loputuslahus, loputamiseks süstlad, sidematerjalid (imavad tampoonid, sidemerullid), käärid, plaastrid, termomeeter, termotekk, kuuma-külmakott ja puukide eemaldamisvahend.
Oleks väga hea, kui kirjutate telefoni mälusse või esmaabi karbi peale oma loomaarsti nime ja telefoni numbrit. Kui teie arst ei ole kätte saadav 24 tundi, siis kirjutage kindlasti lähima ööpäevase loomakliiniku telefoni number. Kui planeerite lemmikuga reisile minna, siis tasub enne uurida, kas veterinaarabi on sihtkohas kättesaadav. Vastavalt sellele saab lemmiklooma reisiapteegi komplekteerida, nõu võib küsida oma loomaarstilt.

Mida kujutab endast lemmikloomade esmaabikursus? Kellele see on mõeldud ja mida seal õpitakse?
Kursus on mõeldud loomaomanikele ja see koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas räägime, mida teha erinevate õnnetuste puhul. Näiteks, kuidas aidata oma lemmikut mürgituse korral, mida teha, kui loomal esineb krambihoog. Mida teha kui lemmik üle kuumeneb. Õpime, kuidas käituda kui loom on teadvuseta.
Praktilises osas õpime haavade sidumist, lahase peale panemist. Harjutame esmaseid elustamisvõtteid. Ja jagame nõuandeid, kuidas õnnetusi ära hoida ja millele tähelepanu pöörata kodus, õues, autos jne.
Kuna suvi on algamas, palun ka mõned soovitused, et lemmikud kuumal ajal end hästi võiks tunda.
Esimene nõue oleks see - ÄRGE JÄTKE OMA LEMMIKUT AUTOSSE! Isegi kui lähete poodi “viieks minutiks”.
On tehtud uuringuid ja mõõtmisi, kuidas tõuseb temperatuur kinnises autos. Näiteks kui õues on 20 kraadi, siis 10 minuti pärast on autos juba 33. Kui õues on 28 kraadi, siis 10 minuti pärast on autos juba 41 kraadi! Seega iga minut, mis on viibitud kinnises autos, suvel võib osutada lemmiku jaoks eluohtlikuks. Sama kehtib ka lemmikloomadele, kes on kodus - ei ole hea jätta lemmikloom koju palava ilmaga, kui päike paistab otse aknast sisse ja kõik aknad on suletud. Lemmikul peab olema võimalus minna varju ja värske õhu juurdepääs peab olema tagatud. Samas peab jälgima, et aknal oleks turvakardin, et lemmik ei pääseks aknast välja.
Järgmine soovitus – jalutama minnes võtke alati kaasa veepudel koerale. Kui lähete koeraga randa, siis tal peab olema võimalus minna varju. Selleks sobib ka minitelk või päiksevari. Sellega kaasas käib teine soovitus – jälgige, et palava ilmaga lemmiku (kassi, koera, närilise) veekauss oleks alati täis. Enne kodust lahkumist ärge unustage seda täita.
Kindlasti uurige looma peale metsas või pargis jalutamist puukide osas. Vajadusel eemaldage puuk spetsiaalse puugieemaldajaga. Puugieemaldaja saate soetada hästi varustatud loomakliinikust või apteegist.
Randa või paadiga sõitma minnes tuleks muretseda päästevest – mitte ainult endale vaid ka lemmikule!
Koeraga jalutades pidage meeles, et ilma rihmata jalutamine linnas ei ole lubatud. Mitte ainult sellepärast, et koer võib teistele ebameeldivusi tekitada. Ilma rihmata koer võib joosta kogemata auto ette, ta võib leida maast midagi ohtlikku ja ära süüa (mürk, halvaks läinud toit vms). Riknenud, hulgaliselt koristamata jäänud toidujäätmeid grillimisaladel on suvel eriti ohtlikud. Ja veelkord – jälgige, mida lemmik sööb, millega mängib ja ettenägelikult eemaldage ohtlikud esemed ära.
Parim viis osutada esmaabi on esmaabi vajavate seisundite ärahoidmine.

Küsis:
Anne-Mari Alver

0 kommentaari Lisa kommentaar