Keskealistel ja vanematel koertel on uriinipidamatus levinud probleem. Eriti sageli kannatavad selle all emased steriliseeritud koerad. Inkontinentsus, nagu nimetatakse tahtmatut urineerimist, osutab kontrolli kadumisele kusepõie üle.
Inimestel tekitavad uriinipidamatust erinevad põhjused ning ilmselt on samamoodi ka koertel ja kassidel. Paljudel juhtudel pole võimalik kindlaks teha kõiki tegureid, mis taolise probleemi on tekitanud. Näib, et keskmist ja suurt kasvu koerad kannatavad uriinipidamatuse all sagedamini kui sülekoerad ja väiksemate tõugude esindajad, seejuures võib üks põhjustest olla ka ülekaal. Steriliseeritud emastel koertel on uriinipidamatuse levinuimaks põhjuseks põie sulgurlihase lõtvus. Seda põhjustab östrogeeni madal tase ning see on hormoontundliku uriinipidamatuse näide. Teised võimalikud põhjused on kuseteede arenguhäired, aju või seljaaju kahjustused, lülisambahaigused, kuseteede nakkused ja kusepõie vähk. Täitunud kusepõie korral tekkivat uriinipidamatust võib täheldada selgroo- või vaagnamurru juhtudel.
Sümptomid ja diagnoos
Kutsikal võib uriinileke siseruumides tekkida rõõmsa erutuse korral (nn rõõmupiss), eriti siis, kui ta alles omandab kõiki koerale vajalikke vilumusi. Selletaolisi väikeseid vahejuhtumeid võib esineda ka steriliseeritud emasel koeral, kui omanik vahel märkab, et koera magamiskoht ja jalad on niisked ning lõhnavad uriini järele. Sageli tekivad uriinilekked öösiti. Vanemaealistel koertel ja selgroovigastustega koertel võib uriin välja voolata või tilkuda isegi lihtsalt seistes.Kui loomaarstil on looma täielik haiguslugu, võib ta hoolikal uurimisel kindlaks teha, kas loom urineerib teadlikult, kuid selleks mitte ettenähtud kohas (näiteks kasside uriini n-ö pritsimine), kannatab ajutise inkontinentsuse all, mille on põhjustanud nakkus või jooksuaeg (emasel koeral), või on tegemist pikaajalise uriinipidamatuse juhtumiga. Loomaarst kontrollib looma kusepõie suurust ja võimet seda tühjendada, samuti suguelundeid, ning isastel koertel ka eesnääret. Looma uriinianalüüside tulemused annavad teavet võimalike nakkuste, neerukivide, vähi, diabeedi ja neeruhaiguste kohta, sellepärast on soovitav enne loomaarsti juurde minekut koguda proovi jaoks uriini. Kui loom urineerib palju ja joob liiga palju (polüuuria ja polüdipsia), peab tegema vereanalüüsi, et veenduda, kas probleemi põhjuseks ei ole diabeet, neeru- või maksahaigus. Neerukivide, mõne kaasasündinud probleemi, vähi ja neeruprobleemide välistamiseks tuleb võib-olla teha ka röntgeni- või ultraheliuuring.
Traditsiooniline ravi
Uriinipidamatuse ravi ei ole lihtne. Ühele ja samale ravile võib iga loom reageerida erinevalt. Pealegi on paljudel juhtudel haigestumise põhjused erinevad, sellepärast võib probleemi vähendada, kuid mitte täielikult välja ravida. Uriinipidamatuse all kannatavatel steriliseeritud emastel koertel annab häid tulemusi östrogeeniteraapia. Kusepõie sulgurlihase nõrkusest põhjustatud inkontinentsuse puhul võib üsna tõhus olla ka ravim fenüülpropanoolamiin.
Anatoomiliste häirete korral võib olla vajalik kirurgiline sekkumine – siis saadab loomaarst looma vastava spetsialisti juurde. Tänapäeval on võimalik paigaldada isegi eesnäärme sulgurlihase implantaat. Tuleb siiski arvestada, et taolisel ravil võivad olla oma kõrvalnähud ja riskid. Näiteks fenüülpropanoolamiin võib esile kutsuda rahutust ja ärrituvust, kiirendada südametööd ja kõrgendada vererõhku.
Mida saaks ise kodus teha?
Traditsiooniline Hiina meditsiin Traditsioonilise Hiina meditsiini järgi põhjustab uriinipidamatust qi’i ja yang’i nõrkus neerudes. Ravi käigus tõstetakse looma kehasoojuse taset, sellepärast tuleb teda toita soojendavate toitude ja ürtidega ning teha akupressuuri (punktmassaaži). Enne taolise ravi alustamist tuleb koer kindlasti viia holistilise loomaarsti juurde, kellel on teadmised traditsioonilisest Hiina veterinaarmeditsiinist. Tüüpiline toitumine, mille eesmärk on soojendada ja tasakaalustada neerude yang’i, hõlmab järgmisi toiduaineid. • Kaer, riis, oder • Köögiviljad, eriti porgandid, kähar peakapsas ja oad • Lõhe, samuti kana-, lamba- ja küülikuliha Traditsioonilise Hiina meditsiini spetsialist võib välja kirjutada ka mõne ravimtaimede segu, mis koerte uriinipidamatuse juhtudel võib olla väga efektiivne.
Ravimtaimed
Uriinipidamatuse juhtudel võivad aidata kootava (kokku tõmbava) toimega taimed, näiteks lootoseseemned ja Schisandra (sidrunväändik), ka nõges. Nõgesel ei ole üksnes kootavad omadused – see sisaldab samuti rikkalikult vitamiine A ja C, rauda, naatriumi, klorofülli, tsinki, ränidioksiidi, valku ja kiudaineid. Nõges tasakaalustab ja toniseerib suurepäraselt, puhastab verd ja laeb energiaga kogu organismi. Proovige koerale pakkuda nõgeseküpsiseid – see on hea viis, kuidas saavutada, et loom omastaks selles taimes leiduvaid väärtuslikke aineid. Samuti tasub proovida fütoöstrogeene sisaldavaid taimi – nii võib vältida sünteetiliste hormoonide kasutamist. Metsiku jamsi juur, Hiina heinputk ja metsik kaer sisaldavad taimseid steroide, mis soodustavad östrogeeni sünteesi.
Akupressuur
Akupressuur võib aidata koertel taastada kontrolli kusepõie üle, seejuures on see meetod jõukohane ka omanikule endale. Iga päev, 2–3 korda päevas, vajutage õrnalt 1 minut selliseid punkte: • BL67 (kusepõis 67): asub tagajalgade välimise varba välimises osas; • BL1: asub silma sisenurgas olevas väikeses õõnsuses (medial canthus);• SP6: asub tagajalgade siseküljel (keskosas) just põlveliigese või pahkluu kohal;
• SP10: asub tagajala põlve sisemises kumeruses.
Susanna Unt
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.